Riik on toetanud tarbijate talvel kerkinud energiaarvete tasumist kokku ligi 170 miljoni euroga.
Riik töötas energiahindade leevendamiseks välja erinevad ajutised kompensatsioonid, millest enamik kehtis kuni märtsikuu lõpuni. Keskkonnainvesteeringute Keskusele esitati kuue kuu jooksul avaldusi 158 miljoni euro kompenseerimiseks era- ja äritarbijatele, lisaks on kohalike omavalltsuste kaudu seni välja makstud rohkem kui 10 miljoni euro eest energiatoetusi.
„Sel talvel pidid energiatarbijad rinda pistma hüppeliselt kasvanud energiahindadega, mis tabas kõige valusamalt neid, kelle kodude või äride energiasäästu on seni vähem panustatud. Kevade saabumisega on küll tarbijate energiaarved väiksemaks muutunud, kuid kindlasti on praegu õige aeg üle vaadata oma tarbimisharjumused ja sõlmitud lepingud, samuti teha võimalusel vajalikud investeeringud, et kindlustada end energiaturul esinevate ebakindluste eest pikaaegselt,“ rääkis majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
Minister märkis, et riigikogu võttis talve lõpus vastu ka elektrituruseaduse muudatused, mis võimaldab energiamüüjatel pakkuda kodutarbijatele soodsamatel tingimustel tähtajalisi lepinguid, kus on energia hind fikseeritud. „Kindlasti on tarbijatel mõistlik oma müüjalt ka sellise võimaluse kohta uurida,“ lisas Aas.
Energiahindade ajutiseks leevendamiseks kehtisid kuni märtsi lõpuni tarbitud energiale erinevad toetused, mille saamiseks tarbija ise midagi eraldi tegema ei pidanud. Riik maksis kõigile tarbijatele elektri ja gaasi võrgutasude kompensatsiooni, kodutarbijatele elektri ja gaasi hinnalael põhinevaid hüvitisi ja kaugkütte hinnatõusu hüvitist ning äritarbijatele maagaasi hinna kompensatsiooni.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu kompenseeriti tarbijatele energiahindade tõus kokku 158 miljoni euro eest. Elektrihinna tõusu mõjude leevendamiseks kulub riigil kokku 113 miljonit eurot, gaasi puhul 31 miljonit eurot ja kaugkütte puhul 13,5 miljonit eurot. Märtsikuu hüvitiste väljamaksmine võrguettevõtjatele, energiamüüjatele ja haldusettevõtetele veel käib, kuid avalduste vastuvõtmine on lõppenud.
Kuni keskmise sissetulekuga leibkondadel on endiselt võimalik läbi kohalike omavalitsuste taotleda elektri-, gaasi- ja kaugküttearvete hüvitamist, selle toetuse hüvitusperiood kestab aprilli lõpuni. Seni on seda toetust välja makstud umbes 10,5 miljoni euro ulatuses. Rohkem infot selle toetuse kohta leiab rahandusministeeriumi kodulehelt.
Toetustega on aidatud üle Eesti suurt hulka tarbijaid. Elektri kodutarbijaid on Eestis kokku umbes 640 000 ja äritarbijaid 90 000, maagaasi kodutarbijaid on umbes 44 500 ja äritarbijaid 13 000. Kodutarbijatele kompenseeriti KIK-i kaudu kaugkütte kallinemine 92 kaugküttevõrgus, millega on seotud on samuti sadu tuhandeid tarbijaid.
Venemaa kakleb oma enniste maade pärast.
Kas oli meil vaja sekkuda? Saime hinnatõusu ja palju jamasid kaela!
Ja samad venelased on nüüd siis meil siin?!?!
Tore et mõned mõtlevad ka meue inimeste heaolu peale.Aga sellest on kahju et me ei saa abistada teisi abuvajajaid riike sest vajame ise abi. Õnneks on olemas rikkad riigid kes seda teha võivad.