Liimets Balti riikide ja Saksamaa välisministri kohtumisel: ELis tuleb piirata Venemaa nafta ja gaasi importi

Foto allikas: Läti välisministeerium

Välisminister Eva-Maria Liimets osales täna, 20. aprillil Riias Balti riikide ja Saksamaa välisministri kohtumisel, milles keskmes oli Venemaa sõda Ukrainas, sanktsioonide karmistamine Venemaa ja Valgevene suhtes ning energiajulgeolek.

Välisministrid kinnitasid järjepidevat tugevat toetust Ukrainale ja arutasid uusi võimalusi, kuidas riigi abivajadustele vastata. „Ukrainat tuleb kiirkorras toetada praegu kõige olulisema kaitsevarustusega, et aidata riigil sõda võita. Eesti jätkab Ukraina toetamist ka humanitaarabiga, et aidata leevendada sõjas inimkannatusi. Kokku on Eesti Ukrainale kaitseabi andnud üle 220 miljoni euro ning Eesti inimesed, riigiasutused, ettevõtjad ja MTÜd annetanud humanitaarabiks enam kui 15 miljonit eurot,“ ütles Liimets.

Välisminister tõi kohtumisel veel välja, et Ukraina ELi liitumisperspektiiviga tuleks liikuda kiiresti edasi. „Eesti toetab Ukrainale ELi kandidaatriigi staatuse andmist, sest Ukraina oli üles ehitamas demokraatlikku ühiskonda ja praegu võitleb lisaks oma vabadusele ka kogu Euroopa julgeoleku eest ning väärtuste nimel, mida tähtsaks peame,“ sõnas Liimets.

Välisminister Liimets rõhutas kohtumisel ka, et EL peab jätkama survet, et Venemaa lõpetaks sõja Ukraina riigi ja rahva vastu. „Eesti on teinud ettepaneku kehtestada piirangud Venemaa nafta ja gaasi impordile, et mõjutada sõja finantseerimist. Selle poole liikudes tuleks külmutada osa energia eest makstavast rahast tinghoiukontole, mida saaks tulevikus kasutada Ukraina sõjakahjude ülesehitamiseks,“ ütles Liimets.

Rääkides julgeolekuolukorrast Euroopas keskendusid välisministrid koostööle NATOs. „NATOl on võtmeroll reeglitepõhise korra kaitsmisel meie regioonis ja on selge, et vastavalt uuele reaalsusele tuleb langetada strateegilisi otsuseid. Oluline on liikuda jõudsalt edasi NATO idatiiva kaitse- ja heidutushoiaku tugevdamisega ning edendada ELi ja NATO strateegilist partnerlust. Tänasin kohtumisel Saksamaa kolleegi ka nende panuse eest Läänemere piirkonna julgeoleku tugevdamisse,“ ütles Liimets.

Balti riikide ja Saksamaa välisministrid kõnelesid tänasel kohtumisel veel õigusriigist, Lääne-Balkanist ja ELi-Hiina suhetest. Välisministrite kohtumisele järgnes pressikonverents (inglise keeles), mida saab järele vaadata siit.

Välisministrid tegid täna ka ühisavalduse, milles rõhutavad jätkuvat hukkamõistu Venemaa sõjategevustele Ukrainas ning Venemaa rahvusvaheliste kokkulepete, rahvusvahelise humanitaarõiguse ja inimõiguste rikkumistele. Ühisavaldus (inglise keeles) on leitav välisministeeriumi kodulehelt.

6 kommentaari
  1. pildid ma lõikan välja alati,mul album selline kohe 2 päeva ago
    Reply

    Saksamaa ja Ungari välispoliitika on austusväärsed. Mõistlikud.Võimaluse piires eetilised. Saaksid nad asju omatahtsi ajada, oleksid õitsvad.
    Vene alles sõdib ja juba niriseb Hiina tasakesti Euroliidu poole.

  2. ei keegi 2 päeva ago
    Reply

    ei midagi uut1 – lihtsalt ühe USA väga, väga ustava liitlase pühendumus tolle kaheteralise mõõga – SANKTSIOONID + RELVATARNED, strateegiale;
    see kõik aga ei toimi: SANKTSIOONID suudavad küll madaldada venemaalaste elatustaset (ja põhjustada hulgaliselt muid probleeme), kuid Vene välispoliitikat nad ei muuda (kui juba Kuuba ja Korea neile aastakümneid! vastu panid, ammu siis Vene (ja kõik teavad seda);
    pealegi, Venemaa isoleerimine, see on nagu rohkem ühe kultuuripiirkonna (Lääne) ja tolle sõjalise organisatsiooni (NATO) unistus, mida tabavalt iseloomustas keegi Uutest Uudistest “Lääs hakkab kuidagi üksi jääma”, sest millised resultaadid andis hääletus ÜROs Venemaa volituste peatamisest Inimõiguste Nõukogus: rohkem kui 100 maad (kus elab 76% maakera rahvastikust selle poolt ju ei olnud ehk siis arengumaad keelduvad ühinemast Lääne kampaaniaga, mida sm Liimets meil nii ennastsalgavalt edendab;
    pealegi, sanktsioneerides tulistatakse jalga ka endale, eks jälgige ometi hindu! ja tarneahelate lagunemist (eriti tähtis on sisepoliitiline kliima ameeriklastele, oma valiku selle seisundit hinnates nad tavaliselt teevadki, peagi (novembris) on aga tulemas vahevalimised ning Bideni demokraatidel on neil suur šanss oma enamus maha mängida);
    RELVATARNDED, jah need pikendavad sõda, veel rohkem ukrainlasi saab surma, veel enam nende taristut ja tööstust hävib (sõda toimub Ukraina territooriumil, ega sm Liimets seda omati kahe silma vahele pole jätnud?), ikka Lääne nimel Venemaa vastu kuni VIIMSE UKRAINLASENI, see on poliitika, mida Lääs tegelikult ajab, mis aga ei vii ukrainlasi võidunu (kõige rumalama osa sm Liimetsa unistustes), parimal juhul tooks ta ehk Venemaa kiiremini läbirääkimiste laua taha, kuhu too, muide, niigi on nõus istuma, eeltingimuseks Ukraina nõusolek oma blokivälise, väljaspool NATOt staatusega (mida USA viimati ülbelt arutamast keeldus, mistõttu, tollaste kõneluste ummikusse joostes, kõnelevadki nüüd kahurid)

    • ei keegi 2 päeva ago

      Täpsustuseks: läbirääkimiste all, mida eelmises kommentaaris mainisin, sai silmas peetud kõnelusi RAHULEPINGU (või hakatuseks ka vaherahu) sõlmimiseks (senised delegatsioonide kohtumised, vahepeal katkenud, on peamiselt tegelenud vähem mastaapsete küsimustega, nagu sõjavangide vahetus jm).

    • ei keegi 18 minutit ago

      Võik ka aimata, miks sellist ebarealistlikku, tegelikkusest silmatorkavalt irduvat võidujuttu aetakse – on ju kuidagi tarvis õigustada seda metsikut, 240 miljoni ulatuses, 0,8% Eesti SKP-st väärtuste ahju loopomist vaid selleks, et mõni Vene tank Donbassis rohkem põleks. Inglismaa, võrdluseks sõjaline abi Ukrainale on olnud 200 miljonit ehk vaid 0,03% SKP-st (kõik andmed sõja esimese kuu seisuga) ja nemad taolist napakat võidujuttu ka ei aja. Vastupidi, reaalne on hoopis Venemaa edu. Indias visiidil viibiv Boris Johnsoni ütles pressikonverentsil näiteks, et:
      “A Russian victory in Ukraine is a “realistic possibility”, Boris Johnson said on Friday, as Vladimir Putin steps up his onslaught on eastern Ukraine. … Yes, I mean, look, I think the sad thing is that is a realistic possibility,” he said. Loe edasi The Evening Standar`ist.

    • ei keegi 6 minutit ago

      Parandus: Eesti sõjalise abi suurus oli 220 miljonit eurot.

  3. Sergei. 16 tundi ago
    Reply

    Ikka rohkem ameerika kanna alla- ei tohi meil isegi sealseid korruptante arvustada- nii peab kohe meie poliitik ameti maha panema. Ons selle lombitaguse suure hoone nimi Pentagon- kus töötatakse välja uusi sõdasid- et ikka maailma jumalad olla. Eks neid pimedaid klähvijaid maailmas küllaga, kes aitavad lombitaguse koljati plaane ellu viia.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.