Rekkaro, MSc, PhD, Ühenduse “Koduõigus” esimees
Poliitikutele meeldib ikka oma jutus olla teaduspõhised, sest siis on asi usutav haritud rahva jaoks. Meie aga olema ju haritud rahvas! Juba üle saja aasta. Me suutsime välja kuulutada oma riigi – Eesti Wabariigi 1918.a. ja selle iseseisvuse isegi taastada 1991. aasta 20. augustil. Tähendab – selle maa rahvas on olnud ajalooliselt edukas.
Teaduspõhine käsitlus tavaelus pole aga lihtne ja alati ka mitte meeldiv, eriti poliitikutele, sest siis tuleb rääkida halbadest ja veel halvematest kaasnevatest asjaoludest. Tahaks aga lubada vaid häid ja lihtsaid lahendusi ning pakkuda heaolu kõigile. Kõik võidavad – kui tore see oleks! Isegi kui sa ka tead või aimad midagi kaasnevatest ebameeldivustest, siis tahaks ju neist mitte rääkida valijaile, ja politikaanid nii toimivadki.
Vaid Vello tõelised poliitikud-riigimehed suudavad rääkida rahvaga ausalt ja hoiatada raskuste eest, lubades meie ülevate aadete teokstegemise teele ka „higi ja pisaraid“.
Järgnevalt esitan tagasivaates läbitud aastakümnetele mõningaid ponnistusi meie teadlaste ja poliitikute tegevusest riigi arengutee mõjutamisel.
Teatavasti on rahva heaolu aluseks tark majanduspoliitika, viimane aga laiemas vaates tugineb omandipoliitikale. Meie alustasimegi 1990. ja 1991.a. omandisuhete reformimisega, mis oli igati teaduspõhine lähenemine nõukoguliku elukorralduse muutmiseks, sest olime ju otsustanud minna taas turumajanduslikule teele. Võib vast öelda, et kõik Nõukogude Liidu rahvad rabelesid selle tee otsinguil enda jaoks, ja meil oli siin vaieldamatult juba eelisolukord. Meenutame kas või IME arutelude rahvavalgustuslikku missiooni.
Eesti Vabariigi 75. aastapäeva teaduskonverentsil Tartu Ülikoolis tõdesid teadlased, et riiklike ümberkorraldustega on püütud saavutada enamat kui võimelised ollakse ja on saavutatud märksa vähem, kui tegelikult ollakse võimelised saavutama. (Ülo Tartu) Ka tunnistati, et tegelikud muutused Eesti majanduses viivad ühiskonda eemale meie eesmärgist – heaoluühiskonnast. (Ülo Vanaaseme) Lääne teadlased märkisid samuti meie üleminekuaja kõige silmatorkavama negatiivse tagajärjena elanikkonna drastilist varanduslikku kihistumist. (Uno Seeman) Märgiti, et üleminekut käsumajanduselt turumajandusele on seni käsitletud kahjuks vaid majandussuhete, ja eelkõige omandisuhete muutmisena, kusjuures seda teostatakse peamiselt ebademokraatliku poliitika abil – võimulolijad püüavad tugevdada vaid oma võimu majanduslikku alust riiklikku omandit enda valdusesse haarates, mitte aga ühiskonda tõeliselt ümber kujundades. (Janno Reiljan)
Varasid ei antud kasutajaile
Aastatel 1993–1995 viidi Tallinna Tehnikaülikooli majandusteooria õppetoolis läbi uurimistöö “Sotsiaalselt tasakaalustatud turumajandussüsteemile ülemineku teedest Eestis”. Uuringu kokkuvõttest ning soovitustest selgub, et riigi- ja ühisvara erastamisel on arengu kindlustamiseks oluline, et vara läheks nende kätte, kes kasutavad saadud omandit loovaks tööks, mitte aga omanikutulu arvel parasiteerimiseks.
Uurimuses tõdeti ühtlasi, et omandiõiguse restitutsioonipoliitika eksib meil just selle fundamentaalse tõsiasja vastu, andes-kinkides varad mitte nende kasutajate, vaid poolsajanditaguste ja seega suuresti poolmüütiliste nn 1940. aasta omanike õigusjärgsete laia ringi omandiks.
Seletuskirjas omandireformiga seonduvate õigusaktide muutmise seaduse eelnõule kirjutasid juristid Paul Varul ja Mihkel Oviir, et “taastatud riigis saame rääkida üksnes omanike õiguste taastamisest neile kuulunud varale, mitte selle uuesti tekkimisest”. Seega õigustatud subjektidel saaks tekkida vaid nii kohustused kui ka õigused 1940.a. õigusvastaselt võõrandatud vara suhtes, kuid mitte ainult õigus praegusele, s.o 1990. aastate varale. Ühiskondlikus tähenduses on tegemist riisumisega.
Ohvrid on tänased maksumaksjad
1998. aasta juunikuu lõpupäevil toimus Tartus ja Värskas VI teadus- ja koolitus-konverents “Eesti Vabariigi integreerumine Euroopa Liiduga – majanduspoliitika eesmärgid ja abinõud”. Konverentsil käsitleti ka meie omandireformipoliitikat ja märgiti muuhulgas: “Mõistetav on 1940. a vara omanike õiguste ennistamine neile siis kuulunud varale, kuid arusaamatuks jääb, mis alusel antakse neile formaaljuriidilistele omanikele ja nende pärijate nüüd laiendatud ringi nn õiguslikele subjektidele üle praegu reaalselt eksisteerivat 1990. aastate vara, arvestamata toonase vara majanduslikku kuuluvust (võlad, pantimine), samuti järgneva 50 aasta siinse elanikkonna majandustegevust ning hoopiski mitte arvestades nende varade praeguste seaduslike valdajate, kasutajate ja ka omanike õiguslikku tahet!“ Kokkuvõtvalt tõdetakse: kahe inimpõlvetagune varade nn tagastamine on Eestis spetsiifiline ettevõtlusvorm; see on üks osa suurest ärist riigivara paremate osadega, kus 1940. a formaaljuriidilisi isikuid vajatakse omanikena kui kulisse, millega avalikkuse silme eest varjatakse olemasoleva vara kõrvaldamist/ärastamist.
Nagu iga riisumise puhul, on ka siin vahetud ohvrid — maakasutajad ja nn tagastatud majade elanikud. Viimased ei saanud kasutada oma tööaastate EVP-sid kasutatava korteri erastamiseks ja jäid selles üldises korteriäris ilma 10 miljardist kroonist, tõdes majandusminister Jaak Leimann, esinedes 17. septembril 1997.a. Riigikogu ees.
Kelle huvides aetakse Eestis majanduspoliitikat?
See äriprojekt tuleb suures osas aga kinni maksta kõigil Eesti maksumaksjail. Pelgalt saajateks osutuvad enamasti vaid ulgumaalased, kes pole Eestimaal viimasel poolsajandil tööd teinud ega maksa ka siin makse. Ja loomulikult on saagisaajateks nende varade kohalikud esmased uusomanikud ja vahendajad ning korrumpeerunud poliitikud, kes ostavad sel kombel poliitilist ja majanduslikku toetust endale.
Eesti teadlaste kongressil 1996. aasta augustis lõpetasin oma ettekande teemal “Sotsiaalse turumajanduse mudeli rakendamisest Eestis” küsimuse vormis: võib-olla tuleks meil ikkagi tõsisemalt analüüsida teiste rahvaste kogemusi ja leida tõene vastus küsimusele, mille üks ajakirjanik püstitas nii teravalt – kui me peame eesmärgiks eestlaste omariiklust, siis kas on möödunud aastail meie majandust suunanud diletandid või diversandid, s.o kelle huvides on olnud see majanduspoliitika, mida taasiseseisvunud Eestis on aetud?
Baltisaksa ümberasujate mahajäetud varade skandaalse nn tagastamisega langeb vastusest valikuvajadus vast ära, sest on mõlemat – nii diletantlust kui diversantlust, nii asjatundmatust ehk lihtsalt rumalust, mis päädib äraandlikkusega ehk oma riigi suhtes reeturlusena. Mitte asjata on omandireformi ja sundüürnike temaatikat käsitleva raamatusarja 2016.a. ilmunud teose „Kodu ja õigusriik“ motoks George Bernard Show mõte: „Võim ei riku inimest. Aga kui lollid pääsevad võimule, rikuvad nad võimu.“
(järgneb)
poliitikute seas on vähe majandusteadlasi. Ma olen mõelnud et miks reformierakondlaste valitsemise ajal kõik veeres ja veereb allamäge. Paistab et teadmisi on vähe. Aga neile pole seda vajagi. Hääli saab ka nii ilma töötulemusteta. On vaja mõjutada inimesi valesüüdistusi uskuma. Peavoolumeedia on nendele abiks, õhutada vihavaenu ja ega paluks muuks aega ei jõtkugi.
Paljud poliitikud, ametnikud on teinud otsusi mitte ekspertide hinnangul, vaid ütlusega : ma arvan. Arvamine pole karistatav !
Kokkuvõtvalt võib öelda, et meil pole olnudki haldusvõimelisi poliitikuid ja parteikarjeriste ega näe ka põhjust, millest nad tekkida võiksid. Tundub, ei tea kas ainult mulle, et massidesse on siginenud rumalut rohkem kui enne…
Nii, et MILLEST me siis räägime või MILLELE loodame? Kes on küllalt vanad, neil pole enam üldse millelegi
loota, jäetaks neid vaid nendest põhjendatud hirmude ja range sandicendi venitamise tantsust välja. Rahulikku, turvalist, toetatud ,niivõrd kui vanadus võib rahu tegelikult tuua, vanaduspõlve rahulikult, lootusrikkalt läbu elama.
Aga neid poliitikuid ja muid mehi võiksime SISSE OSTA mujalt maailmast, teadlasi, kontrollitud, EETILISI, UUENDUSLIKKE. /mitte olmatust Kunglast unistavaid väliseestlasi!/Kes isegi masside rumalusest üle on ja kellel
on väärikust ja enesehinnangut mitte kellegi pilli järele tantsida, suutlikkust maailma tervikuna näha, positiivset loomingulisust ja kes pole äraostetavad .ON NEID ÜLDSE? Vist ikka, aga sealt kust neid ei otsita.
Praegused PARTEID TUHNIVAD TABELITES, ARVUTAVAD ELUSID ARVUDES, KUMMARDAVAD KASUMLIKKUST.
ELU POLE TABELITES JA NÄHTAVAS KASUMLIKKUSES. PARTEIBROILERID JA VALMISPRAED IGNOREERIVAD
VAJAKAJÄÄMISI, MILLE KÄES ELUD KANNATAVAD, KUIGI NEILE PÜÜTAKSE NEID NINA ALLA PANNA JA ISEGI KOOS LAHENDUSTEGA, LÄHEB KARAVAN IKKA EDASI. Ja kusagil itsitab keegi pihku.
Ja kui ka keegi tuleb mingi uue loosungi ja parteiga, pole see muud kui ülevärvitud kordamine- oleme kuulnud KÕIKI laule juba.
Juudit4
Olovernes nõuab teateid juutide kohta
5
1 Kui Olovernesele, Assuri sõjaväe ülempealikule, kuulutati, et Iisraeli lapsed valmistuvad sõjaks ja on sulgenud läbipääsud mäestikus, on kindlustanud kõik kõrged mäetipud ja on teinud tõkkeid tasandike peale,
2 siis ta vihastas väga ja kutsus kõik Moabi vürstid ja Ammoni pealikud ja kõik maavalitsejad rannikult
3 ning ütles neile: „Ütelge nüüd mulle, te Kaanani pojad, mis rahvas see on, kes asub mäestikus, ja missugused on need linnad, kus nad elavad, kui suur on nende sõjavägi, kust tuleb nende jõud ja vägevus, kes on pandud neile kuningaks, nende sõjaväe juhiks,
4 ja mispärast nad on tõrkunud minule vastu tulemast, tehes teisiti kui kõik teised rahvad läänes?”
Ahior hoiatab Olovernest
5 Siis kostis temale Ahior, kõigi ammonlaste juht: „Kuulgu nüüd mu isand sõna oma sulase suust, siis kuulutan ma sinule tõtt selle rahva kohta, kes elab sinu lähedal selles mäestikus, ja valet ei tule sinu sulase suust.
6 See rahvas põlvneb kaldealastest
7 ja varem elasid nad Mesopotaamias. Kuna nad ei tahtnud käia oma vanemate jumalate järel, kes kaldealaste maal olid,
8 siis nad lahkusid oma vanemate teelt ja kummardasid taeva Jumalat, seda Jumalat, keda nad olid tundma õppinud. Kui nad ära aeti kaldealaste jumalate palge eest, siis nad põgenesid Mesopotaamiasse ja elasid seal kaua aega.
9 Siis nende Jumal käskis neil lahkuda oma asupaigast võõrsil ja minna Kaananimaale. Seal nad siis elasid ja soetasid endale rikkalikult kulda ja hõbedat ning väga palju karja.
10 Siis nad läksid alla Egiptusesse, sest Kaananimaale tuli nälg, ja asusid seal niikaua, kui neile elatist leidus. Nad siginesid seal suureks hulgaks ja nende sugu oli arvamata suur.
11 Aga Egiptuse kuningas tõusis nende vastu: neid peteti telliskiviteoga, neid rõhuti ja nad tehti orjadeks.
12 Siis nad kisendasid oma Jumala poole ja tema lõi kogu Egiptusemaad nuhtlustega, mille vastu ei olnud ravi. Seejärel ajasid egiptlased nad eneste juurest ära.
13 Jumal kuivatas siis nende ees Punase mere
14 ja viis nad teele Siinaisse ja Kaades-Barneasse. Nad ajasid ära kõik, kes elasid kõrbes,
15 asusid elama emorlaste maale ja hävitasid oma sõjaväega kõik hesbonlased. Siis nad läksid üle Jordani ja võtsid oma valdusesse kogu mäestiku.
16 Ja nad ajasid eneste eest ära kaananlased, perislased, jebuuslased, sekemlased ja kõik girgaaslased ning elasid seal kaua aega.
17 Niikaua kui nad pattu ei teinud oma Jumala ees, oli neil hea põli. Sest nendega on Jumal, kes vihkab ülekohut.
18 Aga kui nad lahkusid teelt, mille tema neile oli määranud, siis neid hukati hulganisti paljudes sõdades ja viidi vangi võõrale maale, nende Jumala tempel tehti maatasa ja vaenlased vallutasid nende linnad.
19 Nüüd, olles jälle pöördunud oma Jumala poole, on nad tagasi tulnud võõrsilt, kuhu nad olid pillutatud, ja on võtnud oma valdusesse Jeruusalemma, kus on nende pühamu, ja on asunud elama mäestikku, sest see oli tühi.
20 Ja nüüd, valitseja ja isand! Kui selle rahva seas on pattu ja nad eksivad oma Jumala vastu ning meie näeme, mis neile komistuseks saab, siis lähme üles ja sõdime nende vastu.
21 Aga kui nende rahva seas ei ole midagi laiduväärset, siis mu isand mingu neist mööda, et nende Issand ja nende Jumal ei hakkaks neid kaitsma ja meie ei jääks kogu maailma naerualuseks.”
22 Ja sündis, kui Ahior oli lõpetanud nende sõnade kõnelemise, et nurises kogu rahvas, kes oli ümber telgi ja ümberringi. Olovernese suured isandad ning kõik ranniku ja Moabi elanikud ütlesid, et ta tuleb tükkideks raiuda:
23 „Sest meie ei karda Iisraeli lapsi. Jah, vaata, see on rahvas, kellel ei ole jõudu ega vägevust tugevaks tapluseks.
24 Seepärast lähme üles, ja nad on parajaks palaks kogu sinu sõjaväele, valitseja Olovernes!”
[…] ka Poliitikuil meeldib rääkida … https://kesknadal.ee/2022/04/24/poliitikuil-meeldib-raakida-teaduspohisest-lahenemisest/ […]