Terik: iga hävinud museaaliga kaob jäädavalt osa Eesti mälust

Foto allikas: Kultuuriministeerium
Valitsus tutvus tänasel, 28. aprilli kabinetinõupidamisel Kultuuriministeeriumi koostatud muuseumide tõhustamiskavaga. Vastavalt sellele asub Kultuuriministeerium ette valmistama muuseumiseaduse muutmist ja pärandihoidlate projekteerimise rahastamise ettepanekut.

„Muuseumid hoiavad meie minevikupärandit ning rikastavad meie olevikku, räägivad meie lugu nii Eesti inimestele kui ka külalistele. Meil on põhjust enda muuseumide üle uhked olla – viimase 15 aasta jooksul on Eesti muuseumid teinud suure arenguhüppe, eelkõige nüüdisajastades enda külastuskeskkonda. Tulemusena on jõutud külastuste arvult lausa Euroopa tippu,“ rääkis kultuuriminister Tiit Terik.

„Kuigi paljudel muuseumidel on uuenenud külastuskeskkond, on lahendamata museaalide pikaajalise säilitamise probleem. Vajalike tingimusteta ning suisa ohtlikes ruumides museaalide hoidmine tähendab, et muuseumid ei saa täita enda esmast ülesannet – tagada kultuuriväärtuste säilimist. Iga hävinud museaaliga kaob aga jäädavalt osa Eesti kultuuripärandist, meie mälust,“ ütles kultuuriminister. „Samuti tuleks üle vaadata muuseumide rahastusmudel, mis ei võta hetkel arvesse hinnatõuse ning ei lähtu muuseumide tegevusnäitajatest,” lisas Terik.

Muuseumide tõhustamiskava kohaselt on kõige paremini kultuuriväärtuste säilimist toetavam ning kulutõhusam lahendus rajada riigile kuuluvatele muuseumikogudele kaks ühist pärandihoidlat, mis toimivad ühtlasi säilimise, konserveerimise ja digiteerimise kompetentsikeskusena. Pärandihoidlad on plaanitud rajada Põhja- ning Lõuna-Eestisse – Rae valda Jürisse ning Tartusse Raadi mõisa kinnistule. Iga muuseumi juurde nõuetekohase hoidla rajamine oleks ühistest pärandihoidlatest rohkem kui kaks korda kallim ning ka suurema negatiivse keskkonnajalajäljega.

Muuseumikogude pärandihoidlasse kolimise eelduseks on kogude analüüs ja korrastamine. Hetkel on museaalide muuseumikogust väljaarvamise protseduurid keerulised, ajamahukad ning otstarbetult suurt paberimajandust nõudvad. Kogu protsessis bürokraatia vähendamiseks oleks seega vaja muuta muuseumiseadust – ebamõistlike kohustuslike menetlustoimingute äravõtmine annab muuseumidele võimaluse tegeleda rohkem kogude sisulise analüüsiga.

Muuseumiseaduse muutmisel soovitakse muuta jätkusuutlikumaks ka muuseumide rahastamissüsteemi – korrastada tegevustoetuste süsteemi ning siduda riigi sihtasutuste rahastamine asutaja ootuste sõnastamisega. Praeguste tegevustoetuste puhul ei ole riik selgelt eesmärgistanud, kui palju ja millises kvaliteedis tegevusi ja tulemusi igalt muuseumilt selle toetuse eest oodatakse.

Kultuuriministeerium on saatnud muuseumiseaduse muutmise seaduse väljatöötamiskavatsuse asjaosalistele kooskõlastamiseks ja arvamuse andmiseks. Eelnõu on plaanis ette valmistada hiljemalt 2022. aasta oktoobriks.

Muuseumide valdkonna tõhustamiskava „Muuseumide rahastamine riigieelarvest“ koostamine algatati 2020. aastal Rahandusministeeriumi, OECD ja Kultuuriministeeriumi eestvedamisel. Kava raames analüüsiti muuseumide tegevuste eesmärgistatust, konsolideerimise võimalusi, praegust rahastust, tulude ja kulude struktuuri ning külastajate ootusi muuseumidele. Kaardistati muuseumide põhifunktsioonid ja teenused ning töötati välja riigi kui muuseumide asutaja ootuste sõnastamise põhimõtted. Samuti valmis muuseumide ühiste pärandihoidlate teenuste eelanalüüs.

1 Kommentaar
  1. Elon Musk kavatseb järgmisena osta Coca-Cola ja panna sinna kokaiini tagasi 8 tundi ago
    Reply

    Ettevõtja Elon Musk edastas sotsiaalmeedias, et järgmisena kavatseb ta osta Coca-Cola ja panna sinna kokaiini tagasi.

    Coca-Cola joogi üks komponentidest oli algselt kokaiin, mis muutis joogi väga populaarseks. Teine komponent oli koolaekstrakt. Hiljem võeti sealt väidetavalt kokaiin välja, aga nimetusse jäi Coca alles.

    Äsja ostis Musk 44 miljardi dollari eest üles sotsiaalmeedia firma Twitter.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.