„Möödunud nädalal tõusis meedias esile erinevate metoodikatega koostatud andmestikke, mis kujutasid Eesti sadamates ja merel toimuvat kui nafta impordi suurenemisena. Samal ajal tegime väljavõtte riiklikust elektroonilise mereinfosüsteemi (EMDE) andmebaasist, mis näitas, et reaalsus on teine. Mahud on pigem kukkunud või jäänud samaks,“ ütles meremajanduse asekantsler Kaupo Läänerand.
Viimase kuue kuu jooksul nafta, naftasaaduste ja õlide (MARPOL 1) koguseline (mõõtühik: tonn) saabumine Eesti sadamatesse VF sadamatest.
Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni (LTA) juhatuse esimees Andres Valgeristi sõnul kinnitavad ümarlaual tutvustatud statistikat ka LTA liikmed ja Alexela. „Ühtlasi peame järgmistes sanktsioonides jälgima, et saavutaksime soovitud mõju: panna Venemaa ebamugavasse olukorda. Seni kuni pole Euroopa Liidu üleselt nafta embargot, ei tooks eraldi riiklikult naftatoodete keelamine sanktsioneeritavale ehk Venemaale paraku mingit mõju. Meie pole nafta lõpptarbijad ning kaup jõuab kohale transiidis läbi teiste riikide sadamate ja Eesti riigi tulu väheneb“ lisas Valgerist.
Andmete erinevus ajakirjandusest läbi käinud tabelite ja riikliku statistika vahel võib olla tingitud valitud metoodikast, kus kokku on liidetud nii sisenevad kui ka väljuvad kogused. Samas tuleb eristada Venemaalt viimaste kuu jooksul Eestisse toodud ja Eestist väljaläinud koguseid. „Eestisse toodud kogused on üldjoontes vähenenud, mistõttu saab järeldada, et Eestist väljaläinud kogused on varud, mis on siia tarnitud enne sõda ja piiranguid. Sarnast olukorda oleme näinud Venemaa kaupade müügiga poodides – laovarud müüakse maha,“ selgitas Läänerand.
Lisaks sanktsioonide arutelule andis MKM ülevaate laevade Eesti lipu alla toomise projekti seisust ja tulevikuplaanidest. Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul alustas riik paar aastat tagasi laevade Eesti lipu alla tagasi toomisega. „Teadsime juba toona, et tegu ei ole lihtsa protsessiga, vaid maratoniga. Välismaalaste seaduse vastuvõtmisega ning praegu Riigikogu menetluses oleva nn laevade infosüsteemiga, ületaksime järgmise tõkke. Sellega saab Eesti lipust kvaliteetsem ja atraktiivsem lipp, mida tahaksid kanda ahtris laevad üle maailma. Eriti Eesti meremeestega seilavad laevad,“ ütles Aas ümarlaua avasõnas.
Aprilli lõpus loodi järgmiste laevanduspaketi muudatuste välja selgitamiseks ministeeriumite ülene töörühm, mis töötab välja esmase nägemuse vajalikest muudatustest koostöös merendussektoriga 2022. aasta lõpuks.
Lisaks tegid ümarlaual ettekanded Saare Wind Energy meretuuleparkide arendamise plaanidest, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing ülevaate ühingu tegemistest ja ettepanekutest meremajanduse arenguks, Tallink tööjõu väljakutsetest, Revali Merekool Ukraina meremeeste koolitamisest ja toetamisest ning Ulla Pirita Tapaninen Soome merenduse arengusuundadest ja Eesti võimalustest.
Meremajanduse ümarlaud on meremajanduse asekantsleri algatatud koostööformaat, et üheskoos leida ja välja pakkuda lahendusi Eesti meremajanduse arenguks ning konkurentsivõimelise ja jätkusuutliku merendussektori tagamiseks. Kvartaalsetel kohtumistel saavad merenduse erinevad osapooled astuda edasiviivasse arutellu, toetada üksteist igapäevatöös ning strateegiliste dokumentide loomisel, tutvustada ning tuvastada vajalikke õigusloome muudatusi.
Ümarlaua liikmed on majandus- ja taristuminister, Eesti Laevaomanike Liit, Merendusnõukoda, Eesti Sadamate Liit, Eesti Kaugpüüdjate Liit, Baltic Workboats, Eesti Meretööstuse Liit, Eesti Väikesadamate Arenduskeskus, Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, TalTech Mereakadeemia, Tallink, Eesti Merelootside Ühing, Eesti Laevajuhtide Liit, BLRT, Riigikogu merenduse toetusrühm, Riigikogu majanduskomisjon, EAS, Riigikantselei, Sotsiaalministeeriumi töö- ja pensionipoliitika osakonna juhataja, Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna eest vastutav asekantsler, meremajanduse asekantsler, MKM-i meremajanduse osakonna juhataja, Transpordiameti peadirektor, Transpordiameti merenduse- ja veeteede teenistuse direktor. Lisaks kutsutakse regulaarselt merendussektorist osalejaid sõltuvalt ümarlaual käsitletavatest teemadest.
mõni tanker toodaks Eesti lipu alla, siis ei saaks ta ju Vene õli vedada. Marshalli saarte või bahama lipu all aga küll.
Seega ainult loll toob oma laeva Eesti lipu alla. Õudne papp jääb ju saamata.
Aas on tubli mees ja jätkab eduliselt meie merenduse ja eriti lennunduse edulugu !
Andke mulle lollile teada, ma ei tea merendusest mitte midagi, MIS kasu saab Eesti sellest kui võõras laev võõrale reederile kuuluva kaubaga sõidab Eesti lipu all? Mingid maksud või töökohad? Ons seda palju.
on maksud niigi madalad, et meie neid edestada ei saagi. Kuid põhjus on selles, et meil kõiguvad valitsused ja nende otsused, ei saa kindel olla. Täna maksab registertonn (gt) niipalju, mõne kuu pärast tõstetakse topelt. Ebakindluses on asi. Võta Bahama, Marshalli saared, Bermuuda, seal on pikk kindlustunne olemas.
Pealegi miks peaks keegi tahtma tuua oma laevad siia Venemaa külje alla, kui mujal erapooletutes kohtades on palju kindlam, on ainult paber lipu kohta. meie inspektorid aga lendavad laevalt laevale, et trahve teha ja ähvardada.