11,3%, 12%, 15,2% ja 18,8% – just nii palju on käesoleva aasta nelja esimese kuu jooksul Eestis tarbijahinnad tõusnud ning terve mõistus ütleb, kui riik inimeste aitamisse otsustavalt ei sekku, ootab meid ees sotsiaalmajanduslik katastroof, lausub Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni liige Marek Jürgenson.
“Reformierakonna passiivsus Eestimaa elanike toimetuleku eest seista ja dogmadest kinnihoidmine panevad taaskord kulme kergitama,” arvustab Marek Jürgenson. “Reformierakonna juhtivpoliitikud on läbi elanud mitmeid kriise, kuid paraku ei ole vigadest õppimine nende tugevaim külg. Riigi majandus vajab selgeid otsuseid, turg ise ülikõrget inflatsiooni ei lahenda. Seda näitab selgelt ülespoole rühkiv hinnatõusukõver. Kõik märgid näitavad, et lagi ei ole veel käes.”
Marek Jürgensoni sõnul ei pea paika Jürgen Ligi “Esimeses stuudios” väljaöeldu, nagu annaks energiamaksude langetamine inflatsioonile hoogu juurde. “See, et külmadel talvekuudel oleks inimeste tuba soe ja ettevõtted saaksid teha oma tavapärast tööd, on aastal 2022 normaalse elustandardi lahutamatu osa. Raske on uskuda, et energiakandjate hinda alandades keeravad inimesed radiaatori mõõdiku või gaasikatla näidiku ka soojematel päevadel maksimumini ja hoiavad samal ajal aknaid lahti. Eestimaalased on harjunud säästlikult toimetama ja praegustes tingimuses on kohatu elanikke priiskamises kahtlustada, väites et tekib mingi müstiline suur nõudlus,” räägib ettevõtja ja Keskerakonna Haabersti piirkonna esimees.
Keskerakond on välja käinud konkreetsed lahendused, mis aitaksid elukallidust ohjeldada ja inimeste toimetulekut parandada, lisab Marek Jürgenson. “Jürgen Ligi on veendunud, et kütuseaktsiisi langetamine hoopis tõstaks inflatsiooni. Kas tõesti kujutab endine rahandusminister ette, et kui bensiinihind kukub 2 eurolt näiteks 1,8 eurole, vallandub tanklates ostupalavik ja inimesed seisavad kanistritega järjekorras? Kütust on tavainimesel vaja reeglina selleks, et liikuda autoga punktist A punkti B ning teha igapäevatoimetusi. Ettevõtluses on kütusehind oluliseks sisendiks näiteks transpordivaldkonnas või toidutootmises ehk kõrged energiahinnad kajastuvad ka toidu- ja esmatarbekaupade hindades,” märgib ta.
Marek Jürgenson lisab, et Reformierakonnal on aeg end lahtihaakida põhimõttest, mille kohaselt jäävad raskused elanike kanda ja riigi roll on inimeste toimetuleku parandamisel minimaalne. “Oluline on meeles pidada, et mida suurema osa sissetulekust läheb vältimatutele igapäevakulutustele, seda vähem käivad inimesed teatris, spaades ja söögikohtades, sest selleks lihtsalt ei jätku raha. See omakorda paneb suure surve alla eelpool nimetatud sektorid,” selgitab Marek Jürgenson.
Kolmapäeval Riigikogus esimese lugemise läbinud lisaeelarve lahendab vaid mikroskoopilise osa inimeste toimetulekuga seotud probleemidest, toonitab Marek Jürgenson. “Mootorikütuste aktsiiside langetamine Euroopa Liidu poolt lubatud miinimummäärani peab tänases olukorras selgelt olema laual. Samuti tuleb tõsiselt arutada gaasi, elektri ja soojusenergia käibemaksu alandamist 20 protsendilt üheksale protsendile. Rekordilise inflatsiooni tingimustes saab inimeste toimetulek suurema tagasilöögi ilmselt sügisel ja talvel, kui tõusevad kommunaalkulud. Üsna reaalne on, et peame aasta lõpupoole teise lisaeelarve koostamisega tegelema hakkama,” prognoosib Marek Jürgenson.