Tartu linnavõimude hinnangul on aeg küps, et Raadi järve kaldale Eesti Rahva Muuseumi kompleksi kuuluvale pargialale ühishauda maetud teises maailmasõjas hukkunud ja terroriohvrid ümber matta sobivamasse paika ja teisaldada ka hauamonument, kirjutab Tartu Postimees.
Asjakohase ettepanekuga kirja teele saatmises 9. mai õhtul leppisid kokku Tartu linnapea Urmas Klaas Reformierakonnast ja Tartu volikogu esimees Tõnis Lukas Isamaast. Kiri on adresseeritud kaitseministeeriumi juures tegutsevale sõjahaudade komisjonile, kaitseminister Kalle Laanetile ja kultuuriminister Tiit Terikule.
«Monumendile annavad tähenduse inimesed ja vaieldamatult agressioon Ukraina vastu on tõstnud paljud teemad, mis meie ühiskonnas on seni püsinud sordiini all,» ütles Urmas Klaas. «See monument siin ja kirjad sellel monumendil on vastuolus Eesti ajalooteadvusega ja selgelt valeinfot levitavad.»
Monument kannab nimelt teksti: «Oma kaitsjaid ja vabastajaid – kõigi NSV Liidu rahvaste poegi – mäletab tänulik Tartu ajast aega.» Nädalapäevad tagasi juhtis sellele tähelepanu Sirbi peatoimetaja Kaarel Tarand. Ettepanekuid see monument kõrvaldada on olnud varemgi.
«Tartu puhul peab arvestama, et oleme Eesti mälukeskus. Kui me selle teema praegu tõstatame, siis loomulikult tõusetub see küsimus ka mujal,» nentis Klaas.
Kultuuriminister Tiit Terik märkis, et osa nõukogudeaegseid mälestusmärke eemaldati avalikust ruumist 1990. aastatel. Mingi hulk monumente siiski erinevatel põhjustel tookord jäid ning praeguseks on neil üldjuhul ka omanikud.
«Tegemist on eelkõige kohaliku elu korraldamise küsimusega, millega peaksid vajadusel tegelema omavalitsused ja kuhu ministeeriumil praegu sekkuda pole põhjust,» ütles Terik. «Konkreetseid samme – kas monumentide eemaldamiseks või sobivamasse asukohta viimiseks – tuleb teha siis, kui mõnest neist saab pingete ja provokatsioonide allikas. Tänase seisuga pole sellekohaseid teateid meieni jõudnud. Vajadusel toetan sellekohase diskussiooni taasavamist.»
Nüüd saadetud kirjas on tõdemus, et Raadi pargis asuv ühishaud on muinsuskaitse all olev riiklik ajaloomälestis aastast 1997. Mälestisena käsitletakse ühishauda ja hauamonumenti ühtse tervikuna.
Eestis asuvate sõjahaudade õiguslik kaitse, samuti sõjahaudadest säilmete kalmistule ümbermatmise alused ja kord on sätestatud sõjahaudade kaitse seaduses. Seadus näeb ette säilmete ümbermatmise, kui sõjahaud asub ebasobivas kohas. Sõjahauale ebasobivaks kohaks on eelkõige pargid, seisab kirjas.
Tartu linnajuhtide saadetud kirjas seisab ka, et käesoleval juhul ei saa olla vaidlust selle üle, et Raadi pargis asuv teises maailmasõjas hukkunute ja terroriohvrite ühishaud asub ebasobivas kohas ja on põhjendatud säilmete ümbermatmine kalmistule. Koos säilmete ümbermatmisega on põhjendatud ka hauamonumendi teisaldamine.
Allakirjutanud lisavad, et sellised okupatsioonivõimude paigaldatud monumendid ei vääri Eesti riigi riiklikku kaitset, sest need vastustavad oma võõraste ja valelike sõnumitega meie mälu- ja kultuuriruumi.
Urmas Klaas ütles, et olgugi oletatavad matmiskohad teada, ei ole praegu siiski selge, kui palju on Raadi mälestusmärgi juurde inimesi maetud. Nõukogude perioodil on esitatud erinevaid arve. Tõenäoliseks peetakse 200–400 inimest.
Klaas ütles, et Tartu linn teeb ümbermatmise korraldamiseks vajalikku koostööd, kuid praeguse matusekoha ebasobivuse tuvastamine on sõjahaudade komisjoni pädevuses, komisjon peab oma järeldused esitama kaitseministrile, kes omakorda langetab otsuse ümbermatmise kohta. Üks võimalik rahupaik praegu memoriaali juures puhkavatele säilmetele võiks olla Raadi surnuaia sõjaväekalmistu.
«Teises maailmasõjas langenud Saksa sõdurite memoriaal on Pauluse kalmistul, esimeses maailmasõjas hukkunud Saksa sõdurite memoriaal Uue-Jaani kalmistul, Pauluse kalmistul on Vabadussõjas langenute mälestusmärk – sõdades langenute kalmistutele matmine ja nende seal mälestamine on meil silme ees,» nentis Klaas.
Tartu volikogu esimees Tõnis Lukas tegi pühapäeval sotsiaalmeedia postituse, kus ütles Raadi monumendi juurde lillede kokkukandmise kohta: «See jama toimub seal viimast aastat!».
Linnapea sõnastuses kõlas tähtaja seadmine nii: «Viisakas on korraldada kõik vajalikud põhjalikud eeluuringud. Kui pilt on selge, saab kavandada järgmisi samme, aga venitada ei ole mõtet.»
Intervjuus ajalehele ütles Lukas, et Raadi monumendi teisaldamisest tema ei räägiks, selle võiks lihtsalt lammutada. Klaas oli arvamusel, et monumendi uus asukoht võiks olla näiteks Eesti ajaloomuuseum Tallinnas Pirita tee ääres, võibolla ka uus matmiskoht, kuid sel juhul ilma eksitava tekstita.
Demonsteerime oma kangelaslikkust võitluses surnutega!
Justkui Eesti või Ukraina või paljude teiste NSVL-i mehi ei võidelnud natsismi vastu.
Noored ei teagi vast , kuidas hävitati ka lapsi – vingugaasi autod, või verest tühjaks pumpamised.
Aga noh , kui kunagine Läti president nimetas natsi koonduslaagreid parandusliku töö kolooniateks- millest siin veel rääkida.
Ka Venemaal on mölakaid, kes arvavad, et natsid oleks pidanud võitma – siis saanuks kõik Mercedestega sõita.- sellised vist ei vaata isegi histori dok. filme
Lõhume ära,peksame puruks jne.Mille poolest oleme me paremad,targemad kui punased aastal 1917 ?
Punasd aastal 1917. olid igavesti tööga ja haigustega ära kurnatud ja piinatud vaesed inimesed, Aeg on edasi läinud, vaesus jäänud. sellist vaesust nagu oli siis ei kannata tänapäeva inimene välja. Ja kui nüüd tuli lootuskiir,asusid need vaesed teostama paremat loodetavat elu endale.Ja said hakkama ka. Nende jaoks kui olid veel külalt noored.
Kas me oleme paremad või targe,ad,jääb koduseks ülesandeks.
KUI see põlvkond ,kes sõdis, on surnud, võib TEISALDADA TEISE KOHTA selle monumendi.