Välisminister Liimets: peame tugevdama NATO kaitse- ja heidutusvõimekust alliansi idatiival

Foto: Taani välisministeerium

Välisminister Eva-Maria Liimets kohtus täna, 14. mail Tallinnas Taani välisministri Jeppe Kofodiga. Kahepoolsel kohtumisel keskenduti Venemaa sõjale Ukrainas, Venemaale kehtestatud Euroopa Liidu uuele sanktsioonipaketile ning NATO kaitse- ja heidutusvõimekuse tugevdamisele. Arutelul kõneldi ka energiajulgeolekust, sealhulgas taastuvenergiast ja rohepöördest.

Välisminister Liimets rõhutas, et Venemaa ei tohi oma ebainimlikku ja julma sõda Ukrainas võita ning selleks peab Euroopa Liit koos partneritega jätkama Venemaa igakülgset isoleerimist. „See puudutab nii uute karmide sanktsioonide kehtestamist Venemaale kui ka otsest poliitilist ja praktilist toetust Ukrainale kaitsealase- ja humanitaarabi kui ka sõjajärgse ülesehitamise näol,“ ütles ta.

Liimetsa sõnul on selge, et Euroopa peab saavutama energiasõltumatuse Venemaast ja kiirendama rohepööret. „Oleme otsustanud Venemaa gaasi ostmise lõpetada. Eesti eesmärk on taastuvenergia osakaalu suurendamine ning selle nimel jätkame aktiivset koostööd Läänemere energiavõrgu arendamisega koos Taaniga,“ ütles Liimets.

Eesti välisminister tänas kolleegi Taani panuse eest Läänemere regiooni julgeoleku tagamisesse ning sõnas, et muutunud julgeolekuolukorras peame Euroopas kohanema uue reaalsusega ning tugevdama NATO kaitse- ja heidutusvõimekust alliansi idatiival. Liimets märkis, et Eesti on otsustanud järgmisel neljal aastal tõsta oma kaitsekulutused keskmiselt 2,5 protsendile SKPst.

Välisminister Liimets kinnitas, et Läänemere julgeolekut aitab tugevdada ka Soome ja Rootsi liitumine alliansiga. „Üheks oluliseks arutelupunktiks NATO välisministrite kohtumisel täna ja homme Berliinis saab olema kindlasti ka Soome ja Rootsi liitumine,“ ütles minister ja toonitas, et NATO liikmena toetab Eesti kindlameelselt NATO avatud uste poliitikat.

Välisministrite kohtumine toimus Lennart Meri konverentsi raames. Konverentsi veerel kohtub välisminister Eva-Maria Liimets täna ka Ühendkuningriigi asevälisministri James Cleverlyga ja Tšehhi välisministri Jan Lipavskýga.

1 Kommentaar
  1. ei keegi 5 kuud ago
    Reply

    Ukrainas on vähemalt 30% ettevõtetest oma tegevuse lõpetanud ning töötajad töö kaotanud. Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga hinnangul vähenebki Ukraina majandus sel aastal 30% ega saavuta parimalgi juhul ka 2023ndal rohkem kui 75% languseelsest. KÕIK VÕIDU NIMEL! Ainult et kelle? Kusjuures isegi vaid nende alade kaotus, mis on praeguse seisuga Venemaa käes, oleks Ukrainale majanduslikus perspektiivis äärmiselt raske. Veel Türgis peetud läbirääkimiste ajal oli Kiievil laual kokkuleppe projekt nõustumisest oma blokivälise staatusega. Ära koristati. Kuna Lääs otsustas Venemaaga sõdida mitte otse, vaid läbi Ukraina, nende elude ja hävingu hinnaga. HAISTES oma võimalust päraste Moskva välksõjakatse (kus ründaja oli vastupidiselt tavale arvulises vähemuses, kuigi paremas tehnilises varustuses) läbikukkumist.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.