Helmi Mäelo (Vt Õhtuleht, 7.05.2022 Aigi Viira) https://elu.ohtuleht.ee/1061684/esimene-emadepaev-eestis-paljud-nutsid-ka-mu-ema-silmist-voolasid-pisarad-
Omandireformi eluruumide osas käivitas Mart Laari valitsus 1993. aastal, kui 6. mail võeti Riigikogus vastu Eluruumide erastamise seadus. Seadusele andsid oma hääled 22 “isamaalast”, 7 mõõdukat, 6 ERSP-last jt. (Keskfraktsioonist hääletas toona seaduse vastuvõtmise poolt vaid Ignar Fjuk, kes a.a. 1994-2021 kuulus Reformierakonda.) Kohalikele omavalitsustele pandi kohustus korraldada eluruumide erastamine, sh enam kui 50 aastat tagasi võõrandatud majades: kes saab nende omanikuks – kas nende korterite seaduslikud valdajad-üürnikud või poolsajanditaguste nominaalsete omanike juriidilised fiktsioonid, nn. õigusjärgsed omanikud, kellele kavatseti tagastada 1940.a. varad.
Kuna selline varade võõrandamine kätkes endas koduõiguse rikkumist, oldi olukorras, kus Riigikogu oli sunnitud seaduse Euroopa Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning selle lisaprotokollide ratifitseerimisest vastu võtma 13. märtsil 1996.a. klausliga – lisaprotokollis nr. 1 tehti reservatsioon artikli 1 sätete osas, mis käsitleb õigust oma omandit segamatult kasutada. Deklareeriti, et konventsioon ei laiene omandireformi seadustele ja seega – omandireformi käigus võib Eestis rikkuda inimõigusi omandiõiguse vallas seoses riikliku omandi erastamisega ja varade tagastamisega! Miks suunati omandireform sellele teele, kus meil rikutakse omandi- ja koduõigust ning minnakse vastuollu ka meie Põhiseadusega ning sundüürnikud jäid ilma õiguskaitsest?
Tänapäeval saab ju iga terve mõistusega inimene aru, et pole kellegi võimuses anda tagasi 50-aasta taguseid varasid ja tegelikkuses said nn õigusjärgsed subjektid omandiõiguse olemasolevale varale. Omandireformi aluste seaduses, mis võeti vastu 13. juunil 1991.a., on küll eesmärgiliselt sätestatud ka kunagise omandiõiguse rikkumisega tehtud ülekohtu heastamise taotlus, kuid seejuures: “Omandireformi käigus vara tagastamine või kompenseerimine endistele omanikele või nende õigusjärglastele ei tohi kahjustada teiste isikute seadusega kaitstud huve ega tekitada uut ülekohut”. Märkimisväärne on seejuures tõik, et seaduses on erinevalt teistest terminitest tagastamise mõiste jäetud õiguslikult avamata (nt § 20 annab munitsipaliseerimise, § 32 erastamise, § 42 vara taasriigistamise määratlused).
Eesti Ülemnõukogu istungitel 8. ja 10. mail 1991.a. omandireformialasest tegevusest rääkides tõi Jüri Raidla käibele sõnaühendi ”uusrepresseerimine”, ”mille all mõeldakse represseeritute vara heausksete omandajate ning tagastatud elamutes elavate üürnike huvide kahjustamist”. Jaak Allik nimetab ”omandireformi läbiviimise viisi röövimiseks ja osutab tähelepanu, et sel viisil kergelt saadud vara saamine võidakse õigustühiseks kuulutada. … Allik näeb otse, et omandireformi käigus toimuv erastamine läheb kitsa kildkonna taskusse, mis on niivõrd suures vastuolus rahva õiglusteadvusega, et ühel päeval võidakse need tehingus ikkagi tühiseks tunnistada.” (Jaan Õmblus ”Kaotatud kodud” lk 114, 118)
Eesti Keskerakond kui Eestimaa Rahvarinde aadete kandja on omandireformi algusest peale mõistnud sellise olukorra lubamatust õigusriigis ja taotlenud õiglust ning õiguslikult tasakaalustatud lähenemist. Nii näiteks valimisplatvormis Riigikogu XII koosseisu valimistel ”Eesti inimkeskseks” oli alajaotuses ”Perekond ja kodu” kirjas: ”Alustame tagastatud majades elanud ja elavatele üürnikele tekitatud moraalse ja materiaalse ülekohtu kompenseerimist riigi tasemel.”
Valimisplatvormis Riigikogu XIV koosseisu valimistel 2019.a. ”Õiglane Eesti kõigile!” tõdeti: ”Mõne aastaga pole võimalik tasa teha aastakümnete jooksul kuhjunud ebavõrdsust ja ebaõiglust. Riigikogu 2019 valimistel seisab Eesti ees põhimõtteline valik – edasi või tagasi? Kas liigume edasi õiglasema, tugevama ja hoolivama riigi suunas või läheme tagasi igaüks iseenda eest mõtteviisi juurde, kus riigi tugi jõudis vaid vähesteni. Keskerakond soovib ehitada tugevat, hoolivat ja kasvava rahvaarvuga Eesti riiki. Õiglast riiki, kes hoiab kõiki oma inimesi, mitte ei vastanda siinseid kogukondi. Riiki, kes seisab igaühe heaolu ja võrdsete võimaluste eest. Riiki, kes ei jäta kedagi maha. Sellist riiki on võimalik ehitada ainult üheskoos pingutades ning üksteisele toetudes.”
Kohalike omavalitsuste valimisel 2021.a. oli Keskerakonna platvormi ”Õige käik!” 3. alajaotuses ”Sotsiaalselt tasakaalus Eesti” p. 6 sõnastatud konkreetne ülesanne kohalikele omavalitsustele: ”Heastame omandireformi käigus sündinud ebaõigluse inimestele, kes ei saanud erastada oma koduks olevat elamispinda ja pidid selle loovutama ilma kompensatsioonita.” Tuleb küsida, miks Tallinna linnavõim siiski midagi ei tee sundüürnike heaks? Kas sotsiaaldemokraadid takistavad Tallinnas Keskerakonnal lubatut täita?
Ilmselgelt on õige sarnane ülesanne anda nüüd meie poolt eelseisvatel valimistel ka Riigikogu uuenevale koosseisule. Ja siis oleks tehtu Tallinnas juba tõeline õigluse jaluleseadmine, Eestimaa Rahvarinde ja Keskerakonna vääriline tegu!
Emadepäeval 2022 sügavas tänutundes oma emade ja meie laste emade suhtes
Tavi Nirk, PhD, MSc ja Vello Rekkaro, PhD, MSc , Tallinna Tehnikaülikooli emeriitdotsendid, Rahvaalgatusliku liikumise Õiguslik Tasakaal asutajaliikmed, Ühendus Koduõigus