„Rohepööre ei ole ideeliselt uus algatus, mille tulemisel hakkame Eestis tegema hoopis teisi asju ja sootuks teistmoodi kui seni. Pööre seisneb selles, et tempot tuleb tõsta ning saavutada täielik energeetiline sõltumatus võimalikult kiiresti,“ lausus minister Savisaar.
Keskkonnaminister märkis, et peame otsustama, kas on odavam tegeleda ennetamisega või tagajärgede likvideerimisega. „Kliimaeesmärkide saavutamiseks vajalike sammude puhul peame tunnistama, et kui täna ebamugavatena näivaid valikuid ja mahukaid investeeringuid ei tehta, võib homme olla valikuid oluliselt vähem ja tulevaste põlvkondade kanda jäävad kulud saavad olema palju kõrgemad. Rohepööre on lahendus ja võimalus konkurentsivõime tõstmiseks.“
Savisaare sõnul on energiajulgeoleku tagamisel kesksel kohal tasakaalus ja mitmekesine energiaportfell. „Vesinik, tuule- ja päikeseenergia, biogaas ja biometaan, jäätmekütus, aga ka tuumaenergia – neid kõiki arukalt kombineerides tuleb kokku panna Eestile vajalik energiaportfell, mis on võimalikult ohutu nii keskkonnale kui inimesele,“ märkis ta.
Eeskätt tuumaenergia puhul on Savisaare kinnitusel oluline kaardistada, läbi kaaluda ning ka inimestele selgitada võimalike riskidega kaasnevat. „Selleks vean eest tuumaenergeetika töörühma, mis järgmise aasta lõpuks selgitab välja, mida toob endaga kaasa tuumajaama ehitamine Eestisse. Seejärel saab teha kaalutletud ettepaneku Vabariigi valitsus,“ selgitas keskkonnaminister ja lisas, et lõpliku otsuse tuumajaama rajamise kohta teeb Riigikogu.
Põlevkivist tuleb Savisaare sõnul energiat toota nii kaua, kuni on leitud energiajulgeolekut ja varustuskindlust pakkuvad juhitavad alternatiivid ning ka keskkonnasäästlikud lahendused sageduse hoidmiseks elektrivõrgus.
Minister rõhutas, et mitmed olulised verstapostid on lähiaastail kätte jõudmas ka jäätmemaastikul, kuid üksnes keskvalitsuse tasandil seatud eesmärke ei saavuta. „Ringlussevõtu eesmärkide täitmisel on kandev roll omavalitsustel ja järgnevatel aastatel peab kohalike omavalitsuste panus oluliselt suurenema. Tuleb arendada veelgi sihipärasemalt jäätmete liigiti kogumise süsteeme ja võimalusi, kuid võtta teravalt fookusesse ka piirkondlikud sorteerimis- ja ringlussevõtulahendused,“ ütles minister.
Minister tõi välja, et meil kogutud materjalid tuleks väärindada Eestis kohapeal. „Tänaseks juba aastaid toiminud pakendikogumisele ei järgne piisavas mahus kohapeal ja kohapealse tööjõuga sorteerimist ega ümbertöötlemist. Igal aastal saadetakse meilt välismaale töötlemisse umbes 20 000 tonni plasti, mistõttu liigub nii töö kui ka materjal kodumaalt välja ja lisandväärtus jääb siin Eestis loomata,“ tõdes keskkonnaminister.
Savisaare sõnul kasutatakse praegu Eestis biojäätmeid vaid komposti tootmiseks, kuigi neis on ka suur energeetiline potentsiaal. „Näiteks Maardusse on rajamisel biojäätmete anaeraoobse käitlemise ehk biogaasitehas, mis suudab eeldatavasti käidelda kuni 20 000 tonni biojäätmeid aastas. Selline tehas looks eelduse, et meil tekib piisav võimsus Tallinna linna köögi- ja sööklajäätmete ringlussevõtuks. Põllumajanduse jääkide ja toidujäätmete üheskoos kääritamisel tekkiva biogaasiga saavad sõita nii bussid kui traktorid ning gaasi tootmisest ülejäävat biomassi saab kasutada põldudel väetisena,“ lausus Savisaar.
Kõnes märkis keskkonnaminister ühe prioriteedina ära ka kestliku ja taskukohase veeteenuse osutamise, mille jaoks tuleb jõulisemalt liikuda regionaalsete vee-ettevõtete edenedamise suunal.
„Eesti 2035” on riigi pikaajaline arengustrateegia, millega soovitakse kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka mitmekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia suunab meie riigi järgmise 15 aasta otsuseid ja on aluseks eurotoetuste planeerimisele ja riigieelarve koostamisele. Samuti lähtuvad strateegiast “Eesti 2035” valdkonna arengukavad.
Teada on, et sugulisel teel levivad haigused võivad vägagi hästi levida ka suuseksi läbi. Eelkõige puudutab see klamüüdiat, gonorröad ehk tripperit, süüfilist, herpest, inimese papilloomiviiruseid (HPV), HIV ja trihhomoniaasi, aga ka hepatiidiviiruseid. HPV tagajärjeks võivad olla lisaks emakakaela vähile ka pea- ja kaelapiirkonna kasvajad, sh suu- ja neeluvähk. Paljudes riikides on pead tõstmas suguhaigused, mis võiks nagu olla haruldased, kuid on hoopis laiemalt levima hakanud ja ei taha enam ravile alluda. Enim on ehk räägitud gonorröast, millele enamus antibiootikume enam ei mõju. Ning kui te arvate, et suudate nakatunud inimese (või nakkuse endal) kindlasti ära tunda, siis te enamasti eksite.
HPV viirus on pea kõigil, kes on seksiga tegelenud. Ainult ta istub organismis ja ootab oma aega.
Aga nii heast asjast ei raatsi ju kõike saama harjunud läbutav inimkond loobuda. Enne või pärast sööki, kangialuses või hostelis -alati kui tuju tuleb. Muidu oled luuser. Tööandjatele kasvab töötajaid peale ja hea valida ,Ega kõigist ka abrti ei saa tehtud. Mõni jäb ikka ellu ka.
Aga vähihaiged lapsed, kas nad pole mitte HPV viiruse ohvrid ?
Seksuaalenergiat vaos hoida saab vaid loominguga, loovisiksus.
No ja “need ,kes programmeerivad maailma käekäiku omateada ja osalt” näevad hea meelega, et inimesed
õigel ajal ära surevad. Ja kui haiguste abiga, sis millised kasumid ja katsevõimalused farmaatsiafirmadele.
Kui sõjaks kulutatakse päevas miljard, siis tekitatud keskkonnakahjude heastamiseks tuleks kulutada 10 miljardit. 10 miljardi liigse raha tootmiseks tuleb kulutada 100 miljardit ning sellest tootmistegevusest tekitatud keskkonnakahju heastamiseks kulutada lõputult. Ei ole võimalik tegutseda 101 % kasuteguriga – rohepööre on suur mull.