Tallinna Linnavolikogu Keskerakonna fraktsioon soovib oluliselt suurendada eesti keele teise keelena õpetamist esimeses kooliastmes

Tallinna Volikogu hoone, Vana-Viru 12 Foto PEETER LANGOVITS/SCANPIX

Tänasel Tallinna Linnavolikogu istungil andsid Keskerakonna fraktsiooni liikmed Tallinna Linnavalitsusele ülesande pöörduda Haridus- ja Teadusministeeriumi poole ettepanekuga algatada põhikooli riikliku õppekava muutmise protsess eesmärgiga tõhustada eesti keele teise keelena õppimist ja õpetamist. Ettepaneku eesmärgiks on suurendada esimeses kooliastmes (1.-3. klass) eesti keele teise keelena õpetamist ehk tundide arvu praeguselt 2 tunnilt 5 tunnini nädalas. Samuti näeb ettepanek ette pilootprojekti “Professionaalne eesti keele õpetaja” muutmiseks kestvaks programmiks.

Üks ettepaneku autoritest, Lasnamäe Gümnaasiumi ja Lasnamäe Vene Gümnaasiumi koolijuht Andrei Kante ütles, et ühiskonnas sageli räägitakse vene õppekeelega koolide õpilaste ebapiisavast eesti keele oskusest, samas ei ole aastakümneid suudetud korraldada eesti keele teise keelena tõhusat ja tulemuslikku õpet. “Kolmekümne aasta jooksul on Eesti haridussüsteemis kestnud olukord, kus vene õppekeelega koolides esimeses kooliastmes on eesti keele tunde vaid kaks nädalas iga klassi kohta, mis on selgelt ebapiisav,” ütles Andrei Kante. “Meie ettepanek on suurendada see arv viieni, et juba kooli alguses saaksid lapsed eesti keelt tõhusalt õppida. Seejärel on neil palju lihtsam jätkata keeleõppega ka järgmistes astmetes, kus osa ainetest õpetatakse juba eesti keeles.”

Andrei Kante sõnul on sammu astumiseks vaja viia sisse muudatused Vabariigi Valitsuse määrusesse nr 1 “Põhikooli riiklik õppekava” ning seega pöörduvad linnavolikogu Keskerakonna fraktsiooni liikmed linnavalitsuse poole palvega teha vastav ettepanek haridusministeeriumile.

“Ühiskonna ootused muukeelsete inimeste suhtes riigikeele valdamise osas on ülimalt kõrged, mistõttu on vaja tagada kõigile muukeelsetele lastele eesti keele tund igal õppepäeval viis korda nädalas. Alles siis saaksime nõuda head tulemust. Eesti keele tundide mahu suurendamine on reaalne vaid juhul, kui riik koostöös kohalikke omavalitsustega saaks tagada õpetajate järelkasvu,” lausus Andrei Kante.

Eraldi on toodud välja ettepanek pilootprojekti “Professionaalne eesti keele õpetaja” muutmiseks kestvaks programmiks. Projekt oli mõeldud lasteaedadele ja koolidele, kus rühmas või klassis õpivad muu kodukeelega lapsed. Esimesed lasteaiarühmad liitusid projektiga 2018. aastal ja koolid 2020. aasta sügisel. Eesmärk on tõsta eestikeelsete õpetajate abil eesti keele õppe kvaliteeti. Otsuse eelnõu esitajate sõnul on oluline, et koostöös linna, riigi ja ülikoolidega oleks tagatud eesti keele õpetajate koolitus mitte projektipõhiselt, vaid pidevalt. Seetõttu on oluline, et antud projekt muutuks kestvaks programmiks.

4 kommentaari
  1. Väga 3 aastat ago
    Reply

    õige! Riigikeel peabki olema 2. keel.

    • Kes siis kellega Ukrainas sõdivad? 3 aastat ago

      Vene föderatsiooninõukogu liige: “erioperatsioon” kulgeb keeruliselt, sest me sõdime teiste venelaste vastu, kes on parimad sõdurid

    • Just 3 aastat ago

      neid venelasi läkski Voova denatsifitseerima.

  2. Vantmašina 3 aastat ago
    Reply

    Sain siiani aru, et Eesti keel on riigikeel meil ja see on esmane, mitte teisene ka slaavikeelse õppega koolides.

    Nüüd lugedes, kukkusin toolilt – saan teada, et slaavikeelsed koolid nimetavad riigikeelt – teisejärguliseks(see on ju otsene väljendist arusaamine), sest kui teisejärgulise keeletunde võib suurendada ja vähendada ning pedakad on väga kavalad, sellise nimetusega mängides- saab tundide arvu järgi suurendada palka(nendes koolides on ju pedakatel eesti k.õpetavail kõrgem palk), hiljem vähendades teisejärgulise keeletunde – on topeltmõnu neil.

    Mitte mingil juhul ei ole vaja suurendada tundide arvu – nad peavad omandama praktika käigus keele, st. igapäevaselt suhtlema eest keeles niipalju kui oskavad, arusaanud ja ei pea ootama, et nendega räägitakse tänaval vene keeles.

    Kui jaapanlane sai eesti keele selgeks ja lisaks veel ukraina keele, siis tuleb see “lakkumine” lõpetada.

    Millega olen päri – et slaavi koolides tuleks teha kohustuslikuks Suvine keelekümblus! nt. 2-nädalat, oma piirkonnas ja riik või linn maksab kinni giidi teenuse – nendega kõnnitakse tasuta määratud ja kokkusaamise kohas Ajalooradadel , kus giid valdab Eesti ja Vene keelt ning räägib eestikeeles… Neid ülikooli praktikante on piisavalt ja muidu ka – las neile makstakse eraldi tasu ning grupi võtmine -IT kui just väga täissöönud pole, teevad Haridusministeeriumi lehele lisa teema ja sealt saab igaüks valida omale grupi ning väljamaksmine toimub h-min. poolt. Nii saavadki ka pedagoogid, kes giididena töötavad nagunii ja uued, ülikooli praktikandid oskusi harjutada lisaks on sissetulek õige asja eest ja õiges kohas.

    Tööle tuleb see pedagoogide porrukas panna! (muidu käivad ju ikka nn.haltuurat tegemas).
    *** Veel üks lisa – muuseumite kohustuslik külastamine – millise maksab riik otse kui keelekümbluse muuseumitele vastava h.min.reg.grupikoodi järgi.

    ———————————————-
    Vaadake nii lihtne ongi lõpetada tatikate mõtted ja tulla e-riiki ning jagada raha sinna, kus vaja ja õpetada keelt ning meelsust
    Ilmselt pole mulle kantsleri kohta pakutud ja Riigikokku ka ei lasta, sest saadaks lapsikud p… esimeses infotunnis.
    Meil on viimasel ajal Eestis tugevalt juurdunud VABAMÜÜRLUS , muuseas pole kuskilt lugenud – kuidas nemad ikka eesrindlike mõtetega ees või mahajäänud on ? Mida arvavad nemad ka Ukraina hävitamisest?!
    Terendavad ilmselt suured rahad….

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.