Minister Aas märkis oma avakõnes, et ühest kriisist teise liikudes on ehitusel kanda oluline roll, sest seal peitub võti energiasäästuks ja fossiilkütuste kasutamise vähendamiseks. “Peame rajama taastuvenergia tootmisrajatisi, tõhusaid energiavõrke, säästvat transporditaristut ja vähese heitega hooneid. Lisaks tuleb seninägematus tempos renoveerida hooneid. Kogu Euroopast leiab masstoodanguna ehitatud eelmise sajandi hoonefondi – täna on meil olemas vajalik tehnoloogia ja teadmised, et muuta see vana hoonefond kiiresti jätkusuutlikuks,“ rääkis ta.
„Norrakad on tuntud oma keskkonnasõbralike ehitusmeetodide ning eestlased innovatsiooni, arendustegevuse ja ringmajandusele pühenduvate idufirmade poolest. Norra ja Eesti saavad jõud ühendada ning koos maailmale näidata, et säästev ehitus ja eluviis on ainus võimalus, kuidas hoida keskkonda ka tulevaste põlvede jaoks,“ märkis Aas.
Eesti ja Norra ehitusmaastikul on välja kujunenud ühine kestliku ehituse traditsioon ja ajalugu. Suurim ekspordiartikkel Eestist Norrasse on tehases toodetud puitmajad, mis on madala süsinikusisaldusega, energiasäästlikud ja kaasaegsed. Eesti osales ka Norras Bergenis ehitushetkel maailma kõrgeima puithoone ehitamisel, mis on ühtlasi passiivmaja ehk väga madala küttevajadusega hoone.
Kestliku ehituse konverents on osa puitmajanädalast. Seda korraldavad Eesti Puitmajaliit ja Eesti Puitmajaklaster läbi EASi programmi kaudu rahastatud puitmajade ekspordiklastri projekti.