Endine välisminister Eva-Maria Liimets sõnas, et NATO veelgi suurem panus Eesti esmase kaitsevõime tugevdamisse on me ühine taotlus, kuid alliansi kaitseplaanide avalik lahkamine ajalehes ei ole viis kitsaskohtadele tähelepanu juhtimiseks ning murede lahendamiseks.
Liimets tõdes, et Eesti peaminister Kaja Kallase avaldus NATO kaitseplaanide kohta oli liialt detailne ning sel moel liitlaste tähelepanu saamine on küsitava väärtusega. “Kaitseplaane Financial Timesi veergudel kokku ei panda, see nõuab usaldust ja ühiseid arusaamu. Täna tundub, et peaminister on avaldanud lauseid, mis on seotud salastatud kaitseplaanidega ning mida nüüd võib lugeda ja nendest järeldusi teha ka idanaaber. Kui see on nii, on tegemist väga tõsise olukorraga ja tõstatab küsimusi mitte ainult Eesti inimeste seas, vaid ka meie liitlaste,” tõdes Liimets.
Liimets sõnas, et muutunud julgeolekuolukord nõuab nii NATOlt kui ka Eestilt reageerimist. “Iseseisva kaitsevõime arendamine ja kaitsetahte suurendamine peab olema me kõigi eesmärk. Kaitseliidu liikmeskonna kasv, lisainvesteeringud kaitse-eelarvesse, aga ka liitlaste kohalolu ja kindel toetus meile, näitavad, et Eesti iseseisvus ei saa tulla enam küsimuse alla,” rõhutas Liimets. Ta lisas, et NATO veelgi suurem panus Eesti kaitsevõime arendamisse ja tagamisse on loomulikult tervitatav, kuid alliansi kaitseplaanide avalikustamine ei ole viis kitsaskohtadele tähelepanu juhtimiseks ja murede lahendamiseks.
Endine välisminister tõi välja, et oma selged vajadused on Eesti koos Läti, Leedu ja Poolaga esitanud kevadel muuhulgas välisministrite ühiskirjaga. “2020. aastast pärinev kaitseplaan nn Eagle Defender tuleb ajakohastada ja viia vastavusse uue reaalsusega, mis aga ei tähenda, et nende dokumentide kaarte tuleks hakata sel viisil avama. Need on kehtivad plaanid ja meie enda kaitseväelased koos siin täna oma kohalolekut mitmekordistanud liitlastega töötavad igapäevaselt selle nimel, et tagada meie inimestele ja kodudele praegu nii vajaliku turvatunde ning julgeoleku.”
USA sõjaveteran ja ajakirjanik Seth Harp on vahendanud sotsiaalmeedias Ukrainas Severodonetskis võitleva USA vabatahtliku infot.
Info on päris jahmatav. Vabatahtlik kirjutab, et Ukrainas hukkuvad paljud head inimesed, ja seda täiesti asjatult.
Vabatahtlik kirjutab, et tal oli 2 tundi tulevahetust, ja hiljem selgus, et see oli Ukraina enda eriüksus. „See on uskumatu, mis siin toimub,” märgib ta, „kui see poleks … vastu (ilmselt mõeldakse Venemaad- toim.), siis ma hoiaks sellest jamast kaugele.”
Vabatahtlik kirjutab, et ta on käinud igal pool üle Ukraina ja niimoodi jätkates ning oma ressursse kasutades ei suudeta seda sõda mingil moel võita. „See on täielik raiskamine,” kirjutab ta.
Vabatahtlik märgib, et meedia kajastab ainult ühte poolt. „Mina olen aga siin. Ma näen, mis tegelikult toimub. Sildu lastakse õhku, kui omad on veel teisel pool, üksuste vahel puudub side, kogu aeg tulistatakse omasid,” kirjeldab vabatahtlik, „just kaotasin ühe Briti snaipri, kes oli teel oma positsioonile, aga lasti õhku Ukraina BTR poolt, kuna keegi ei andnud teada, et ta läheb.”
„Nad räägivad, et meil on toetus, siis tehakse kolm lasku ja minnakse minema,” jätkab vabatahtlik, „nad panevad mehe, kes pole kunagi granaadiheitjat kasutanud ja siis ütlevad, et see on meie kaudtule toetus, öösel 1,2 kilomeetri kaugusel. Ma ei mõtle seda välja. See on täielik jama, mis siin toimub.”
„Ukrainlased on vaprad – seda võib öelda,” märgib vabatahtlik, „aga head inimesed surevad ilma mingi põhjuseta.”
Info on üles pannud USA ajakirjanik Seth Harp, kes on kirjutanud põhjaliku ülevaate Ukraina võitlevate välismaalaste kohta.
Äsja tuli teade, et Ukrainas hukkus 52-aastane ameeriklasest sõjaveteran Stephen D. Zabielski. See on teine ametlikult kinnitatud USA sõjaväelase hukkumise juhtum. Zabielski hukkus juba 15. mail, juhtumist teatati alles nüüd. Enne teda teatati, et hukkus 22-aastane ameeriklane ja sõjaveteran Willy Joseph Cancel, Jr. Lisaks on hukkunud veel terve rida Euroopast pärit võitlejaid. Kolm ameeriklast on jäänud kadunuks.
USA kaitseministeeriumi andmetel on kõik viis hukkunud või vangi langenud ameeriklast endised sõjaväelased, neist kaks armee veteranid ja kolm merejalaväelast. Zabielski endise rühmakaaslase väitel oli tema elu viimastel päevadel palju arusaamatusi ja tulistamist omade vahel. Suure tõenäosusega hukkub sõjas veel palju ameeriklasi.
Enne surma oli koos Zabielski’ga Tristan Nettles, kes on samuti USA armee veteran. Nad kuulusid üksusse The Wolverines (tõlkes: Libahundid). Selles oli kokku 13 inglise keelt kõnelevat võitlejat: üks poolakas, üks kanadalane, kaks britti ja kaheksa ameeriklast. Kõigil oli olemas varasem sõjakogemus.
Nettles räägib, kuidas nende rühm oli saadetud Dorožnjanka külasse teed miinidest puhastama, et Ukraina väed saaksid edasi liikuda. Tol ööl oli täiskuu ja tugev udu. Zabielski ja üks teine ameeriklane Gary liikusid eespool, et vaatlusposti üles seada. Nende ülesanne oli hoida silma peal Vene vägedel, mis polnud kaugel. Ülejäänud tähistasid maamiine.
Hommikuks oli raske töö tehtud. Siis aga tuli teade, et Ukraina rünnak lükkub udu tõttu edasi. See tähendas, et Zabielski ja Gary pidid jääma vaatluspunkti veel üheks ööpäevaks. Selleks ajaks olid nad olnud juba 24 tundi magamata.
Kaks võitlejat saadeti Zabielski’le ja Gay’le viima vett ja värskeid akusid seadmete jaoks. Kui Zabielski ja Gary said teada, et peavad jääma veel üheks ööpäevaks, läksid nad omale mugavamat kohta otsima. Nettles ütles, et kõrge rohu sees polnud näha traati, mille vastu Zabielski puutus. Tema lähedal olnud Gary sai samuti vigastada.
Raadio teel anti plahvatusest teada ja läheduses olnud Kanada võitleja JT sõitis nende poole, et haavatud peale võtta. Ta ei saanud aga üle raudtee. Kui ta raudteed ületas, sõitis ta miini otsa ning auto plahvatas koos temaga.
See tähendas, et haavatud tuli metsast ära tuua jalgsi. Siis nägid nad raudteel põlevat sõidukit ja leidsid JT, kes oli üleni põlenud ja saanud vigastada, aga suutis kõndida. Edasi leiti Zabielski surnuna ja Gary raskelt vigastatuna – mõlemad tema jalad olid põlvedest allpool katki.
Gary toodi metsast välja kohapeal tehtud kanderaamiga. Zabielski surnukeha tuli jätta järgmise päeva peale. Väljas oli juba valge. Nad riskisid Gary päästmisega omaenda eludega. Kui vene väed oleks neid märganud, oleksid nad võinud kõik surma saada.
Kui Gary ja JT pandi auto peale, sõidutati nad lähimasse haiglasse. Tee peal salvestas Nettles video. Seal on näha, kuidas Gary jalad on katki. Ta oigas suurest valust. JT-l oli pea sidemega kinni seotud, ta oli šokis. Kanadalane ei paistnud nii hullus olukorras kui Gary, aga tegelikkuses oli tema seisund raskem. Ta oli autos sees, kui see plahvatas ja ta jäi põlevasse autosse.
Gary ja JT said haiglas ravi. Ukrainlased saatsid Gary tagasi koju USA-sse. JT on endiselt Ukrainas, ta ei suuda kõndida ja tal on põletushaavad üle terve keha.
see ei tõstata, vaid kinnitab. Liimets vist ei mäleta või ei taha mäletada, et pärast Eesti Natosse vastuvõtmist läks mitu aastat, kui avastati, et Baltikumi kaitseplaani polegi välja töödatud. Lubati seda tegema hakata aga järgnes vaikus.
Ja on seniajani.
Asi hoopis selels, et Eestit on Nato jaoks vaja vaid puhvriks, et siin sõda peetaks, rajatisi ja elamuid maatasa tulistataks ja inimesi massimõrvataks. Peaasi, et sõda ei kanduks üle peremeesriikidesse.
Meid ei mõeldagi kaitsta. Venelased vallutavad talvel vastu laupäeva öösel kell 3 Eesti sõlmpunktid 2 tunniga ja ükski natokas ei lase paukugi. Sest nad ei allu meie kaitseväe juhatajale! Miks Kesknädal või Liimets sellest ei räägi?
Kui Eesti on vallutatud, tullakse Brüsselis alles kokku, et hakata läbi rääkima, millest nüüd tuleks loobuda, et taas rahu saaks. Ja meilt ei küsi keegi midagi.
Just nii see on ja see on kõigile selge kui ta just alaealine siil ei ole mõistuselt. On koguaeg teada ja selge.
Ja mid me selle teadmisga peale hakkame? Või oleme hakanud.? Meie st. need ,kellel ple välismaal teisi kodusid ega raha, elatusvahened ega kindlat infot asjade algusest ega emigreerumisvahendeid ja abilisi ?
NATO peab Eestist lahkuma. Esiteks ei ole NATO kaitseorganisatsioon, vaid pigem riikideüleste ambitsioonidega sõjaline organisatsioon. NATO on end korduvalt diskrediteerinud. Arvestades Ukrainas leitud viimast registreerimata rikastatud uraani hiigelkogust, mida Ukraina ei saanud omale ise küll ilmselt maa alla laostada, on igasugune usaldus NATO vstu kadunud. NATO seotus on ilmne. See on ränk õigserikkumine. Teiseks, NATO on Eestis vastuolus 1997. aasta rahvusvaheliste kokkulepetega ja pole adekvaatselt reageerinud Venemaa poolt 2021 detsembris esitatud ultimaatumile, milles Venemaa, toetudes rahvusvahelisele õigusele, on nõudnud NATO viivitamatut Eestist lahkumist. Kolmandaks, NATO-l puudub nii soov kui võimekus Eestit kaitsta. Venemaal on aga nii soov kui õigus “vormistada” Eesti omale kui tsaaririigi õigusjärglasele. NATO siin viibimine on selleks piisav ettekääne ja suurim julgeolekuristk Eesti iseseisvusele. Ma tahan, et NATO Eestist otsekohe lahkuks!
õige! Eesti allesjäänud osa tuleb samuti kohe vankadele ära anda. Siis saabub taas meile raadost ja sčastje ja saab kuljanjetada ja palagaanit.
ma pole Kaja Kallase pooldaja aga Liimets on hullem, topib oma nina igale poole ehkki temast ei olene midagi. Ta ei ole meie riigi heaks mitte midagi teinud. Tema vihavaenu õhutamine teeb meile vaid halba. Tore et ta enam pole välisminister ja ta võiks maha rahuneda. Poola ja Balti riigid vist ihkavad sõda omal maal sest nende vaenulik tegevus eeldab seda. Mitte midagi kasulikku ei suuda nad teha aga halba küll. Küll Bidenil on hea meel et sai Eroopa riigid oma mütsi alla sest tema ainuke soov oli Venemaa nõrgestamine ja abilised kuluvad ära.
Biden provotseerib meelega sõda, Ukrainast on tal vähe nüüd läks Leedu kallale ja kui seal sõda algab on see Bideni ja EL-u ees mökitajate süü. Venemaa on Leedut hoiatanud ja nõudnud et ta loobuks ässitamise kuulamisest ja teeks korda transiidi.
Pada sõimab katelt. NATOkuulab vaid Bidenit aga Venemaa vastu ta i saa ja meile kaitset pole loota. Leedu juba mängib tulega aga meie võiksime tagasi tõmbuma kui ei taha sõda. Küllap sõja korral on Liimetsal koht olemas USA-s ja kallasel Brüsselis. aga süüdlased on nad siis kõll. Mingi hasart on neil peale tulnud ja mitte kumbki ei tee midagi meie riigi heaks.
See haige ja vana inimene nimega Biden ässitab nii kaua kui tuleb uus maailmasõda. Ainuke eesmärk on Venemaale ära teha. Sõda Ukrainas poleks olnd tema ässitamiseta, naftariigid on läbi pommitatud ja Ukraina sõjas näeb ta võimalust tegutseda Venemaa vastaselt ässitades ka teisi riike Venemaa vastu. SATO ja EL on sõnakuulelikud ja täidavad Bideni käske. Brüsseli tegelased on niivõrd Bideni mõju all et ei märka hädaohtu, nad pole mitte midagi teinud inimeste elatustaseme tõstmiseks Euroopa riikides, Aeg läheb ära sanktsioonide väljamõtlemiseks inimeste vastu kes pole süüdi. Aga küll Biden ütleb ette ja kergendab nende tööd. Reformierakondlased on ka nii hasarti sattunud eu ei märka kui viletsalt elavad meie paljud inimesed. See vihavaenu õhutamine on liiale läinud ja võib halvasti lõppeda. Jätkr Venemaa rahule ja pole mingit sõda. Iga riik tegelehu oma probleemidega selleks saadi vabadus ja mõnel on see ammu olemas aga ikka tükib sekkuma teiste riikide siseasjadesse. Eks Bidenile ei anna rahu et Venemaa on ka naftariik. Kõik halb mis ilmas toimub on paljus tema süü. Tegelegu oma riigi probleemidega ja ta on selleks valitud, Oma riigis on. tal vähe poolgajaid jäänud.
Õige see on et Ukrainas hukkuvad paljud head inimesed. seda poleks olnud kui Krimm ja Donbass oleks rahule jäetud. kuigi venekasi tapeti julmalt ka varen bandeeralaste poolt sõjani poleks läinud kui väljaspoolt poleks hakatud össitama, Rkraina valitsus poleks sõtta läinud vaid kokkuleppele jõudnud kui väljaspoolt poleks hakatud surmarelvi Ukrainasse tooma. Peasüüdlased on tõepoolest Biden ja mitmed Euroopa riigid . Ilma nendeta poleks sõda või oleks ammu lõppenud, olen ka seda meelt.
seal mingeid venelaste tapatalguid. Ei käinud bandeerakad Donbassis relvastatud jõukudena ringi ega pannud sadu kohalikke seina äärde. Kisma läks lahti hoopis Kremli susimisega, et hakake omavalitsust looma ja välja astuma, küll meie relvadega toetame. Pušilin ja teised said aga lubaduse saada ninameesteks ja võimu juurde.
Krimmiga oli lihtsam, seal reetsid juba ukrainlased ise oma kaitse. Kuna vankad olid suures enamuses, polnud keeruline sinna viia laevadega tuhandeid dessantväelasi ja vallutada võimu ja relvastusasutused. Kuna ka Krimmi maakael oli kitsas ja Ukraina merevägi nõrgem, polnud raske ka Krimmi eraldada ja kiirkäigul Venemaa külge liita.
Donbassis oli aga pikk rindejoon ning kuna Kreml ei tahtnud näidata oma sissetungi, ei õnnestunudki kohalikel isehakanutel midagi vallutada. Näeme ju nüüdki, kuidas Kreml on vallutanud küll Luhanski oblasti (97-98%) aga Donetski oblastist vaid poole. Pikale seda jama aga ajada ka ei saanud, see oleks lõppenud ukrainlaste võiduga ja Donbass vabastatud. See põhjustaski Kremli sissetungi Ukrainasse. Toeks oli natokate leige suhtumine, mis eeldas ka samasugust kõrvaltvahtimist uute vallutuste järel. Et see läbi kukkus, me juba teame.
Selleks, et saada taustast pädev pilt, lugege kummagi poole käsitlusi.