Kõlvart: Tallinna Haigla projekt püsis kinnitatud graafikus

Mihhail Kõlvart

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul püsis Tallinna Haigla projekt möödunud aastal Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud graafikus ning valitsusepoolsed etteheited ajakavale on olnud alusetud, kuna linnalt ei ole keegi vastavaid numbreid ega graafikuid küsinudki.

Riigikogu sotsiaalkomisjon kogunes esmaspäeval erakorralisele istungile seoses valitsuse otsusega lõpetada Tallinna Haigla ja meditsiinikopterite projekti rahastamine Euroopa Liidu taastekavast planeeritud vahenditest.

Valitsus tõi oma otsuses jätta Tallinna Haigla ilma 280 miljoni euro suurusest rahastusest ühe põhjusena välja Euroopa Komisjoni seatud ajagraafiku, mille kohaselt peab projekt valmima 2026. aasta suveks. Riski tähtaja ületamiseks pidas valitsus väga suureks ning samuti oli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul selgusetu, kes ikkagi katab taasterahastu finantseerimisest ja linna enda kinnitatud osalusest puudujääva osa rahastamise.

“Loomulikult graafik on pingeline ja projekt läheb kallimaks. Aga absoluutselt kõik projektid lähevad kallimaks, tuleb valida prioriteete,” toonitas Kõlvart komisjoni istungil Tallinna Haigla vajalikkust. Samuti avaldas linnapea pettumust, et vaatamata sellele, et haigla rajamisega tegeles linnasüsteemis sadu inimesi juba mitu aastat ning mullu leidis projekt Euroopa Komisjonis koos valitsusega kinnitust, sai linn rahastusest ilma jätmise otsusest teada meedia kaudu.

Kõlvarti kinnitusel nägi kava ette järgmise aasta algul paralleelselt projekteerimisega alustada juba ka süvendi ehitamist. “Plaan oli läbi mõeldud sellisel viisil, et terve rida töid pidid käivituma paralleelselt. 2026. aastaks ei pidanud haigla olema terviklikult valmis, vaid pidi alustatama kasutusloa menetlusega. See on oluline vahe,” selgitas linnapea.

Samuti on Tallinna linn Kõlvarti sõnul teinud valitsusele korduvalt kulude jaotamiseks kirjalikke ettepanekuid. “Vastuseid me ei ole saanud, aga oleme jätkuvalt valmis aruteluks ja koostööks,” lisas linnapea.

Kuna tervisehoiteenuste korraldamine on vastavalt seadusele riigi kohustus, lähtub linn Kõlvarti sõnul eeldusest, et riik peab haigla projekteerimiskulud suurusjärgus vähemalt 18 miljonit eurot siiski katma. “Hoolimata sellest, kuhu me selle aruteluga jõuame, Tallinna linn viib projekteerimise lõpule,” kinnitas ta.

Ühe argumendina, miks haigla rahastusest ilma jääb, viitas valitsus ka riigikontrolli kirjale, mis juhtis tähelepanu tervisehoiuteenuste dubleerimise ohule. Riigikontrolör Janar Holm selgitas istungil, et tuginesid oma memorandumis muu hulgas 2019. aasta septembris Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) poolt sotsiaalministeeriumile saadetud pöördumisele, mis võimalikele probleemidele viitas.

“Me ei saa riigina võtta riski, et dubleerimine mingeid funktsioone, eriti kui selleks pole personali katet. Tegime sotsiaalministeeriumile ettepaneku kutsuda kokku PERH-i ja Tallinna Haigla esindajad, et oleks võimalik need asjad välja selgitada,” märkis Holm.

Kõlvart rõhutas, et insitutsionaalselt pidi Tallinna Haigla tekkima kahe haigla – Ida- ja Lääne Tallinna Keskhaigla – ühendamisest, milleks oli loodud funktsionaalne arengukava juba kolm aastat tagasi, mistõttu jääb dubleerimisküsimus tema sõnul arusaamatuks.

“Kõik haiglad on meil mingil määral omavahelises konkurentsis, eelkõige rahastussüsteemi tõttu. Aga Tallinna Haigla projekt oli mõeldud sealhulgas ka selleks, et teenuseid optimeerida ja dubleerimist vältida, kuna pidi toimuma nii institutsionaalne kui ka sisusline haiglate ühendamine. See oli läbimõeldud ja dokumenteeritud,” ütles linnapea.

Sotsiaalkaitseminister Riisalo nentis, et 30. juuniks tuli Euroopa Komisjonile edastada Eesti poolne seisukoht, kuidas vähendatud rahastuse ja kõigi projektide kallinemise suluseisust edasi liigutakse ja tegevusi planeeritakse. “Tuli vaadata, millised objektid on füüsiliselt alustatud ja millised alustamata ning milline on nende mõju laiemalt,” tõdes minister.

Riisalo tõi välja, et Tallinna Haigla ei ole ainukene tervisevaldkonna taristu, mis vajab kaasajastamist ja kus hinnad on kallinenud. Tema sõnul on olukord kriitilisem näiteks Viljandi Haigla puhul, kus on ehitusega juba ka alustatud.

Siiski kinnitasid kõik istungil osalenud, et tervisehoiuteenuste kättesaadavus ning Tallinna praeguste haiglahoonete amortisatsioon on oluline probleem. Järgmise sammuna algavad Riisalo sõnul arutelud ministeeriumite ning Tallinna linna vahel ning hiljemalt 10. augustiks peavad ministeeriumid esitama rahandusministeeriumile info ja plaani, kas ning kuidas minna edasi projektidega, mis kokkuleppeliselt rahastusest ilma jäeti.

2 kommentaari
  1. Eve 2 päeva ago
    Reply

    Reformierakond on käige vastu mis on hea meie rahvale. Varem nad koostasid valesüüdistusi tublidele inimestele et vabastada teed võimule, nüüd on sõjamängud esikohal ehkki neist ei olene midagi.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.