Alar Konist: täna on põlevkivi parim võimalik variant tootmisvõimsuse ja energiajulgeoleku tagamiseks

Energia defitsiidi tingimustes hoolitseb iga riik esmajoones enda varustuskindluse tagamise eest ja Eesti peab hea seisma selle eest, et saaksime kriisiolukorras iseseisvalt hakkama, rõhutas Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia professor Alar Konist Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni energiakriisi teemalisel seminaril.

“Mina suurendaksin ja väärtustaksin põlevkivi rolli. Täna on põlevkivi parim võimalik variant tootmisvõimsuse ja energiajulgeoleku tagamiseks. Võiksime vabalt ehitada elektrienergia tootmiseks kuni kolm plokki juurde, kuid seda koos CO2 püüdmise võimekusega – panustada tuleb kogu väärtusahelasse. Näen põlevkivil väga suurt perspektiivi,” lausus Alar Konist.

Alar Konisti sõnul on Nord Pooli elektribörs disainitud nn headeks aegadeks ja praegune olukord on välja toonud süsteemi nõrgad kohad, mis vajavad kiiremas korras kaasajastamist. “Nord Pooli börs on tarbijaid pikka aega hästi teeninud, kuid soodsad hinnad viisid meid mugavustsooni. Lootsime, et see süsteem toimib aegade lõpuni, kuid hinnapoliitika ei ole soosinud investeeringuid uutesse reguleeritavatesse võimsustesse. Ilmselt on meil seetõttu ehitamata jäänud ka LNG terminal,” selgitas Alar Konist. “Börs vajab ulatuslikku reformimist, vastasel juhul on mõistlik sealt lahkuda. Tehnilist probleemi ma ei näe, sest Euroopa Liidus on kõik poliitiliste kokkulepete küsimus. Samuti võiks USA eeskujul Eestisse luua Energiaministeeriumi (DOE), kes kogu süsteemi toimimise eest hoolitseb ja vastutab.”

Saidafarm OÜ juht Juhan Särgava toonitas, et erinevalt eratarbijast ei saa toidutootja kõrge hinna tingimustes keset tööaega elektrit välja lülitada. “Toidutootmises pole võimalik teha elektripausi, kogu protsess töötab kui üks ansambel. Ettevõtjate toetamiseks tuleks kehtestada elektri hinnalagi ja alandada võrgutasu, millest oli eelmisel talvel väga suur abi. Selle meetmeta oleksin ilmselt oma tegevuse juba lõpetanud. Ka erimärgistatud diislikütuse aktsiisi langetamisest on põllumeestele suur abi – see mõjutab otseselt toote lõpphinda,” kinnitab Juhan Särgava.

Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid kutsus Vabariigi Valitsust olema energiakriisi olukorras aktiivsem ning töötama välja toetusmeetmed ka kohalikele omavalitsustele ja ettevõtjatele. “Keskvõim ei saa jätta kohalikke omavalitsusi üksi, et viimased maksaksid anomaalseid elektriarveid kohaliku elu arvelt. Elektrituru reformiga pakutav soodustus eratarbijatele on näiline – kätte jääva raha võtab hindu tõstev ettevõtja endale,” märkis Karilaid. “Keskerakonna fraktsioon toetab elektribörsi ulatuslikku ja läbipaistvust suurendavat reformi ning vajadusel sealt väljumist, sest praegused tingimused töötavad kitsa huvigrupi kasuks. Samuti seisame põlevkivienergeetika arendamise eest.”

5 kommentaari
  1. Nii 1 nädal ago
    Reply

    Väga meeldiv on kui teadlased võtavad sõna ja esitavad oma arvamuse. Oleks meil Riigikogus ka teadlasi siis vaevalt peaksime leppima reformierakondlaste mõttetu tegevusega mis viib meid viletsusse. Nii oli ju Ansipi valitsemise ajal kus ei tehtud ühtegi õiget otsust. Aga siis tuli õnneks Keskerakond võimule ja sai parandatud varem tehtud vigu ja ja tehtud palju head meie sisepoliitikas. Liimets ei sobinud küll Keskerakonda sest tema ei teinud meie riigi heaks midagi.

  2. to ohoo 1 nädal ago
    Reply

    JUST SIIA SOBIVADKI ! PATUJURAKAS :)))

  3. to nii 1 nädal ago
    Reply

    Nagu näiteks?

  4. Jurakas 6 päeva ago
    Reply

    Kui mõni firma tahab oma toodangut väga suure juurdehindlusega – ülikasumiga – müüa, siis koristab ta konkurendid ära.
    Solkelektri (=rohe-elektri) tootjd niimoodi tegidki. Kasutades selleks rohelolle ja PR-metoodikaid.

    Samas on teada seegi, et sellisel juhul ei parane asi enne, kui süüdlased-mahhinaatorid on korraliku koosa saanud!
    Antud juhul siis solkelektri tootjad, CO2 kvootijad ja nende heaks töötanud rohelised = kasulikud idioodid.

    Seega taandub olukorra normaliseerumine küsimuele – millal solkelektri promojad, rohelollid ja CO2 kvootijad oma keretäie kätte saavad!
    Mitte põlevkivi kasutamisele. Mis saab tulla alles pärast seda.

  5. NiiNojah 2 päeva ago
    Reply

    See on kauge tulevik aga meil on vaja kohe odavat elektrienergiat ja kui seda pole võimalik saada siis tuleb rompenseerida ja mitte abistada teuísi riike sest seda võiksid teha rikkad riigid aga meie vajme ise abi.meie raha on nagu tilk merre saadetud mujale ja vaevalt see abivajajateni jõuab. Sõda oeks ka lõppenud kui väljaspoolt ei ässitataks Krimmi tagasi võtma. Ukraina president oleks jätnud nagu on sest ta saab sõdida vaid tänu sõjavarustusele mida saab mujalt .

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.