Vello Rekkaro, sünd. 1939.a. Tallinnas
Eelteadmiseks ja meenutuseks:
1. Tänaste narvalaste vanemate ja sugulaste hauad ei asu Narvas ega Eestimaal ning seetõttu on inimlikult neil vaja lahkunute mälestamise kohta – memoriaali.
2. Eesti Vabariik ei osalenud Teises Maailmasõjas iseseisva subjektina vaid oli kooskõlas Molotov-Ribbentropi paktile annekteeritud Nõukogude Liidu koosseisu 1940.a. ning tänase Eesti riigi ajalugu tuleb käsitleda Euroopa ajaloo kontekstis.
3. Narva muinsuskaitse seltsi liikmete pöördumises kirjutatakse 1944.a. toimunud linna okupeerimisest (Siim Raidla, Õl 3.09.) ja sellest tulenevalt kerkib küsimus – kes nimetab okupantideks 6. juunil 1944. a. Normandias Põhja-Prantsusmaal liitlasvägede invasioonis osalenud võitlejaid?
Pöördume teabeallikate poole ja mul on riiulist võtta kolleeg Lembo Tanningi koostatud Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Seltsi väljaanne „Euroopa probleem … Teine maailmasõda“, kus on lk 266 kirjas: „1944 maandusid lääneliitlaste väed Saksa Itaalia rinde taha. Sakslastel tuli loovutada 4. juunil Rooma, 26. juulil Pisa ja 4. augustil Firenze. … 6. juunil algas N. Liidu nõudmisel lääneliitlaste invasioon Normandias, Põhja-Prantsusmaal. … 1944. juulis toimusid Eesti pinnal kõigi aegade verisemad lahingud, kus elavjõu kaotuseks Saksa poolel koos Eesti leegionis langenutega oli 10 000 ja Vene poolel 170 000 meest. Rinne peatati Sinimägedes.“
Narva memoriaalis olnud tanki T-34 postamendil oli tahvel eesti- ja venekeelse kirjaga: „25.-26. juulil 1944.a. forsseerisid Leningradi rinde väed selles rajoonis Narva jõe, murdsid fašistliku Saksamaa vägede kaitse ja vabastasid Narva linna.“ 16. augustil 2022. aastal kell 11.22 pandi tank treilerile ning sõidutati Viimsisse sõjamuuseumisse, kirjutas Karel Reisenbuk ülevaateloos „Mille mälestuseks oli püstitatud Ida-Virumaalt eemaldatud punamonumendid?“ (Õhtuleht, 18.08.2022)
Ülevaate Narvas Peetri platsil valitsevast pingelisest õhkkonnast ja tulisest sõnasõjast prouade vahel pärast tanki teisaldamist annab Angelina Lon artiklis „Sõnasõda punatanki pärast“ (Õl, 23.08.2022), millest tooksin välja proua Zanna arvamuse, et võimudel tuleb leida kompromiss, leidke ühine keel – üksteisemõistmine!
Lõpetuseks. Politoloog Toomas Alatalu kirjutab EPL-i Arvamusveebis 30.08.2022: „September on kuu, kus ajaloo meenutamisest ei pääse. Saksamaa läks Poolale kallale 1. septembril, NSVL – 17. septembril ja 22. septembril 1939 toimus ühisparaad.“
Kuna monumendi asukoht Narva jõe kõrgel kaldapealsel on suurepärane, siis oleks arukas rajada sinna Euroopa kultuuride ajaloolisele põkkumisalale vääriline memoriaal-ansambel.