Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas 2023. aasta riigieelarvele 40 muudatusettepanekut, mis aitavad muuhulgas parandada inimeste toimetulekut, tervishoiusüsteemi ja regionaalpoliitikat, ütleb fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid.
“Riik on jätnud erakordselt kõrge inflatsiooni tingimustes kohalikud omavalitsused omapäi. Ometi on linnadel ja valdadel vaja tagada, et lasteaiad, koolimajad, spordihooned, raamatukogud ja rahvamajad oleksid soojad ning elu neis ei seiskuks. Vabariigi Valitsus ei võtnud eelarvet koostades arvesse Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekuid ning see viga tuleb parandada,” toonitab Jaanus Karilaid. “Kohalik omavalitsus saab lisarahastuse toel suunata abi inimestele ja organisatsioonidele, kes seda kõige rohkem vajavad.”
Jaanus Karilaiu sõnul ei ole senine pensionitõus vastavuses energia- ning toiduhindade tõusuga ning tänase inflatsioonimäära juures ei ole võimalik ainult pensionist ära elada. “Inimesed peavad hakkama valima toasooja ning täis kõhu vahel, rääkimata tervislikust eluviisist, heast elukvaliteedist ja väärilisest vanaduspõlvest. Seega tuleks senise 20-eurose erakorralise pensionitõusu asemel tõsta pensionit 50 eurot ning teha kõik selleks, et nelja aasta jooksul tõuseks keskmine vanaduspension vähemalt 1000 euroni,” märgib Keskerakonna aseesimees.
Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et tänane Vabariigi Valitsus ei ole piisavalt pingutanud, et ravijärjekordi vähendada ja tagada kõikidele Eesti inimestele ravikindlustus. “Eestis on ca 100 000 ravikindlustusega püsivalt katmata inimest. Praeguse olukorra jätkudes peavad patsiendid üha suurema osa maksma omast taskust, mis süvendab veelgi ebavõrdsust. Eestis on aga inimeste omaosaluskoormus tervishoiuteenuste eest tasumisel niigi liiga kõrge. Peame koos tervishoiu rahastamise reformiga jõudma kõigile ravikindlustuse laiendamise ehk universaalse ravikindlustuseni, mis on Euroopa Liidus üldlevinud. Nii tagame, et kõik meie inimesed saavad õigel ajal vajaminevaid terviseteenuseid. Tõsiste terviseprobleemide ennetamine, õigeaegne sekkumine ja ravi on alati odavam, aga ka inimlikum kui hiline reageerimine,” selgitab Jaanus Karilaid, lisades, et tervishoiusüsteemi arengu seisukohalt on ülioluline edasi minna Tallinna Haigla rajamisega.
Jaanus Karilaid lausub, et riigieelarve eelnõu peegeldab üheselt seda, et regionaalpoliitika ei kuulu Reformierakonna juhitava valitsuse prioriteetide hulka. “Rohuküla raudtee tühistamine on hea näide, et valitsusele ei lähe korda äärealade areng. Rongiliikluse arendamine koos tasuta ühistranspordiga pakub just praeguses kõrge hinnatõusu tingimustes inimestele võimaluse soodsalt igapäevatoimetusi teha,” räägib Haapsalu Linnavolikogu esimees. “Samuti on mõistetamatu, miks kärpis valitsus tee-ehituseks ja korrashoiuks vajaminevat raha. Kiired ja turvalised ühendused aitavad säästa inimelusid ning hoida elu maapiirkondades. Tänase valitsuse poolt heaks kiidetud tempo kohaselt saavad kolm põhimaanteed kogu ulatuses neljarealiseks rohkem kui 100 aasta pärast. Kruusateede mustkatte alla viimisest ei ole mõtet rääkidagi,” nendib Jaanus Karilaid lõpetuseks.
Keskerakond on ainuke kes hoolib meie rahva heaolust ja on alati sisepoliitikas palju head reinud. Meie vlitsuse poliitikud on nii haaratud välispoliitikast ehkki neist i olne miagi et on unustanud et nad on valitud tööama meie riigi ja rahva heaks. Arvan et EKRE toetab Keskerakonna ettepanekuid. Mulle meeldis nende koostöö keskerakondlastega.
Interesno: kes kellele nuga selgas löi?
Karilaid sobik hästi peaministriks sest on asjalik ja hooliv.
Keskerakonna häda on selles, et eesotsas on Ratas, kes on Bilderbergi Bande liige.
Kes peab täitma NENDE käske, mitte teenima rahvast.
täna on 1.nov., kas riik oli -praegune valitsus, kes lubas 50.- pensionäridele? Momendil oli pangaarvel muutusteta.
…………………..
Antud ettekande kohta : kõik on hea aga olukord on selline – et pensionid tuleb tõsta kõigil, kel tööstaaži üle 45 aasta, 2 aasta jooksul 1000.- -ni ja see osa ka maksuvabaks.
Muidu pole jumet sellel mõttel, sest Eestis on üle 500 miljonäri (Äripäeva lisa) ning ca 100000 riigiametnikku(koos igasuguste sooduspensionitega ja avaliku teenistuse lisadega, kaasaarvatud riigiasutusi teenindavad RAS jms.) ning samas töötades edasi, ametikohtade palgad küünivad praeguse keskmise 1600.- juures 4 aasta pärast vähemalt 3000.- . Seega , pidades keskmisest palgast 40% normaalpensioniks , üle 45 aasta, staažina töötanuil(see tuleks võtta kindlasti aluseks, siis enamus mustalt palka saanud jäävadki oma õiglase saatuse hooleks), peaks olema 4 aasta pärast pension 1200….1300.- EUR ehk siis , peaks olema tõus 1000.- juurde koheselt , 2 aasta jooksul ja sealt edasi juba üldkoefitsiendi parandusega keskmisest palgast aga ikkagi arvestades panust – kel alla 45 aasta või üle 45 aasta tööstaaži
täna ostsin torti rõõmust – 50.- EUR , see lubatu , laekus
Vastupidi ! Kui inimene töötab 45 a või rohkem, siis pole tal võimalik ISEENESEGA olla, ennast üles leida, oma aru ja hinge arendada. Kui see nii on, hakkab ta võimalusel keskkonnale = teiste Eludele kahju telitama emots. vaimses ja koguni füüs. mõttes = sest tema kaudu levivad ja saavad kehtida aja äraelanud arusaamad, mis on pandud seadustesse ja tavadesse = positiivsetele arengutele on tee kinni. Sest selle tööinimese mõistus ja hingelis-emots. tase mahub
samasse topsi, milliseid ise on tootnud.
Inimene pole ainult töörobot – ta on ka keskkonnakaaslane, kus elame.
Inimesed koosnevad kõik valgust ja veest = ei saa nende sissetulekute vahed olla nii tohutud kui on praegu.
Tuleb tõsta ikka ja eelkõige baasosa, sest SUURED TÖÖINIMESED ON OMA SUUREMA OSA JUBA NAGUNII SAANUD JA SAAVAD EDASI, AGA SEE EI PEA TÕUSMA, VAID BAASOSA PEAB – SIIS SAAVAD JU NEMAD KA
MIS NAD SIIS VEEL JA ROHKEM TAHAVAD.
45 aastat tööstaaži , tähendabki pensionil olekut ja jäävadki vabaks nendele arenevatele topsikutele kõik ametikohad, riigi arendamine , positiivsed teod nagu nüüd jne.
Lihtsalt baasosa ei saa tõsta , sest mustalt töötanud -raha saanud , ei pea nüüd saama hoitud vaid pangu omal kõrvale , sest nende pered ja liikmed on saanud hüvitisi – EMO, koolis, lasteaias ja lisaks toetusi ja TM tagastust …
Riik on neile pensionifondi maksnud ….
Kas 30 a. staazist ei piisa,et saada Euroopalikku pensionit =inimväärset elu.?
NSVL maksis mu EMO ja kooli ja lasteaeda mind õnneks ei pandud.
Eks sa vaata siis , põhikooli järgselt ludrima jäävad peavad hakkama tööd tegema kohe , mitte nüüstma ja jõõstima oma nutis või kimama suitsu jms. Uus seksiseadus valitsusest määrab ju täiskasvanuks oleku ja samuti varem KOV valijad , ärimees nossovid 🙂
kui ka 18 aastasele , peale kutseharidust liita 45 aastat =63 , palju on riike , kus minnakse varem pensionile? Neid on, aga needki hakkavad tõstma vanust pensioniks, samas on nad pikaealisust soosinud tervise osas lühema töönädala tundide arvuga või parema palgaga ja võimalusega töötamise ajal puhata, sportimine jms.
ja jõuamegi jälle Sotsiaalhartaga täieliku ühinemise juurde, mis tagaks Euroopaliku pensioni -kõige muuga on ühinetud ju ja rohkemgi veel. Euroopa pensionärid ei pea maju soojustama. ja saavad 2x suuremat pensioni ja rohkemgi veel.
See majade soojustamise lollus – kest meie pensionite juures need rahad võetakse = meie naha vahelt !!!
Pannakse 20 euri juurde aga kust NEED rahad võtta. Muide soojustamisele kulub veel 32 miljardit = 1000 x 32 000000. Riigivõlg?
Energeetikaprobleemid tuleb lahendada teisiti. Plaanimajanduse puhul oleks sellele mõeldud juba ammugi, teadlaste abiga leitud lahendused nagunii saabuvatele energeetikaprobl. kui häid diplomaate napib.
Meeldiv lugeda, et Riigikogu Keskerakonna fraktsioon esitas 2023. aasta riigieelarvele 40 muudatusettepanekut. Valimisteeelne aeg, kui juba pakkumiseks läks, siis pakuksin lisa, otseselt elust enesest.
Mäletan, et mitte kauges minevikus oli meil eriarsti vastuvõtule pääs veel suhteliselt talutav, umbes poole või kuu ajaga tuli eriarst maakonda vastuvõtule, aga mis nüüd juhtunud on? Üritades vastuvõtule pääseda, tehti selgeks, et tasuta vastuvõtule võimalust ei ole ja on ainult tasulised vastuvõtud. Selgus, et ka tasulisse vastuvõttu on järjekord kaks ja pool kuud… aga selle kriitilise ajaga võib ju näiteks pahaloomulise diagnoosiga haige surra. Mis siin aitab? Kas ikka oleme kinni paduparempoolses poliitikas, kus niigi rikkad saagu rikkamaks ja niigi vaesed jäägu veel vaesemaks?
Või teine näide. Meditsiinitöötajatest, eriti medõed ja perearstid, on meil kogu aeg suur puudus ja olukord läheb vaid halvemaks. Mida peaks Riigikogu tulevane uus koosseis ette võtma meditsiinitöötajate majandusliku olukorra parandamiseks, et väheneks meil kõrghariduse omandanud spetsialistide väljaränne välismaale rohkem tasuvale tööle? Tänan.
kas sa ei tea , et tasuta meditsiini polegi tänapäeval.
On aeglane meditsiin – haigekassa maksab haiglale ja polikliinikule
Teiseks on kiire vastuvõtt – haigekassa maksab osaliselt haiglas või väljaspool haiglat vastuvõtvale ning sinupoolne juurdemakse
Kolmas – maksad kõik ise ja saad kohe- nimetatakse kiirvisiidiks
****saatekirjade ja epikriisi olek on vajalik kõikidel juhtudel