Euroopa Parlamendi liige Yana Toom kandideerib Ida-Virumaal

Yana Toom

Keskerakonna aseesimees, Euroopa parlamendi liige Yana Toom kandideerib eelolevatel Riigikogu valimistel Ida-Virumaal. Toomi sõnul on lisaks sotsiaalmajanduslikule olukorrale vaja vaadata sisse ka ühiskonnas tekkinud lõhedele.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas tervitas Toomi otsust ning sõnas, et Yana lisandumine teeb Keskerakonna nimekirja ringkonnas tugevaimaks. “Yana Toomi teatakse kui väga tugeva sotsiaalse närviga julget poliitikut ja endist ajakirjanikku. Ka Euroopa Parlamendis töötades on Toom rääkinud kaasa ühiskonna murekohtadel ja seisnud selle eest, et inimesi koheldaks võrdselt ning et kõik tunneksid Eestis end väärtustatuna,” sõnas Ratas.

Toom sõnas, et Ida-Virumaa on talle väga tuttav ning maakonna väljakutsed on teada, kuigi viimaste kuude arengud on muutnud olukorda halvemaks. “Kindlasti on teemade tipus elanike sotsiaalmajanduslik olukord, energiavaldkond ning põlevkivi tulevik. Samas on järjest enam tunda ka palju kartust ja pettumust ning lõhesid ühiskonnas, millest ei saa mööda vaadata. Kiirustades tehtud läbimõtlemata otsused toovad kasu mõningatele poliitikutele, kuid ei vii meid kuidagi edasi. Keskerakond on jõud, kes suudab paljudele rumalustele vastu seista ning pean andma selleks oma panuse,” tõi ta välja.

Keskerakonna Ida-Virumaa esinumber on Riigikogu liige Kaido Höövelson. Toom sõnas, et hoiab Höövelsonile pöialt. “Olen varasemalt olnud skeptiline Ida-Virumaal kandideerimise osas, sest logistiliselt oleks esinumbri koormuse vedamine ja töö Euroopa Parlamendi saadikuna ikka väga raskesti ühildatavad. Olen meeskonnamängija ning tulen nimekirja teiseks. Tänan Kaidot, kes on võtnud nimekirja vedada, olen talle toeks ning usun, et Keskerakonna tiim Ida-Virumaal saab olema tugev ja motiveeritud ning valijad seda hindavad,” leidis Toom.

5 kommentaari
  1. Uskmatu-Toomas 4 päeva ago
    Reply

    Vaatasin esimest stuudiot ETV`s ja nii Toom kui Terras jätsid hea mulje,see vastu Paet puhus lihtsalt sooja õhku mida Mikser takka kiitis. Ansip esines oma tuntud “headuses” !

    • Aus naine 4 päeva ago

      Ütles, et venelane hääletab südamega!

    • Tõnis 2 päeva ago

      Toom on tubli.

  2. harry 1 sekund ago
    Reply

    Esimene Makkabite raamat

    Eestikeelne Piibel 1997
    10
    Joonatan sõbrustab kuningas Aleksandriga
    1 Aastal sada kuuskümmend tuli Aleksander, Antiohhos Epifanese
    poeg, ja vallutas Ptolemaisi. Ta võeti vastu ja ta valitses seal
    kuningana.
    2 Kui kuningas Demeetrios seda kuulis, siis ta kogus väga suure
    sõjaväe ja läks sõtta tema vastu.
    3 Ja Demeetrios saatis Joonatanile kirju leplike sõnadega, et teda
    austada.
    4 Sest ta mõtles: „Ruttame temaga rahu tegema, enne kui tema seda
    teeb Aleksandriga meie vastu!
    5 Sest kindlasti meenutab ta kõike seda kurja, mida oleme teinud
    temale, tema vendadele ja tema rahvale.”
    6 Ta andis temale loa koguda sõjaväge, muretseda sõjariistu ja
    olla tema liitlane. Ja ta käskis anda temale need pantvangid, kes
    kindluses olid.
    7 Joonatan läks siis Jeruusalemma ja luges kirja kogu rahva ning
    kindluses olijate kuuldes.
    8 Need aga hakkasid väga kartma, kui nad kuulsid, et kuningas
    oli temale loa andnud sõjaväe kogumiseks.
    9 Kindluses olijad loovutasid siis pantvangid Joonatanile ja tema
    andis nad nende vanemaile.
    10 Joonatan asus nüüd Jeruusalemma elama ning hakkas linna ehitama
    ja taastama.
    11 Ta käskis töömehi ehitada müürid neljakandilistest kividest
    ning muuta Siioni mägi ümberringi kindluseks. Ja nad tegid nõnda.
    12 Siis need muulased, kes olid neis kindlustes, mis Bakhides oli
    ehitanud, põgenesid,
    13 igaüks jättis oma asupaiga ja läks oma maale.
    14 Ainult Beet-Suuri jäid mõned, kes olid hüljanud Seaduse ja
    korraldused, sest see oli neile pelgulinnaks.
    15 Kui kuningas Aleksander kuulis lubadustest, mis Demeetrios Joonatanile
    oli andnud, ja kui temale jutustati neist võitlustest ja
    kangelastegudest, mida Joonatan ja tema vennad olid teinud,
    nõndasamuti raskustest, mis neil olid olnud,
    16 siis ta ütles: „Teist niisugust meest me ei leia. Tehkem tema
    nüüd meie sõbraks ja liitlaseks!”
    17 Ja ta kirjutas kirju ning saatis need temale. Sõnastus oli
    niisugune:
    18 „Kuningas Aleksander tervitab vend Joonatani!
    19 Meie oleme sinust kuulnud, et oled väga vapper mees ja väärt
    olema meie sõber.
    20 Ja nüüd me seame su täna sinu rahvale ülempreestriks ja sind
    hüütakse kuninga sõbraks,” – ühtlasi saatis ta temale purpurmantli ja
    kuldkrooni – „ole meiega ühes nõus ja pea meiega sõprust!”
    21 Joonatan pani püha kuue selga saja kuuekümnenda aasta
    seitsmendal kuul, lehtmajadepühal. Ja ta kogus sõjaväge ning hankis
    palju sõjariistu.
    Demeetriose kiri Joonatanile
    22 Kui Demeetrios neist asjust kuulis, siis ta jäi murelikuks ja
    ütles:
    23 „Miks lasksime sündida, et Aleksander meist ette jõudis,
    sõlmides sõpruse juutidega enesele toeks?
    24 Minagi tahan neile kirjutada nende ergutamiseks ülendamistest ja
    kingitustest, et nad oleksid mulle abiks.”
    25 Ja ta saatis neile kirja niisuguses sõnastuses: „Kuningas
    Demeetrios tervitab juudi rahvast!
    26 Et te olete pidanud meiega tehtud lepinguid ja olete jäänud meiega
    sõprusesse ega ole ühinenud meie vaenlastega, sellest oleme rõõmuga
    kuulnud.
    27 Jääge nüüd edaspidigi selle juurde, et olete meile truud, siis me
    tasume teile selle hea eest, mida te meile teete!
    28 Me lubame teile rohkeid soodustusi ja teeme kingitusi.
    29 Nüüd ma kuulutan teid priiks ning vabastan kõik juudid
    lõivudest, soola- ja kroonimaksust.
    30 Ka kolmandikust seemneviljast ja poolest puuviljast, mis mul on
    õigus saada, ma loobun tänasest päevast alates. Enam ei võeta seda
    Juudamaalt ja kolmest selle juurde kuuluvast piirkonnast, Samaariast ja
    Galileast, tänasest päevast alates igavesti.
    31 Jeruusalemm koos piirkonnaga olgu püha ja maksuvaba, mis puutub
    kümnisesse ja tollirahasse!
    32 Ma loobun õigusest Jeruusalemma kindlusele ja loovutan selle
    ülempreestrile, et ta paneks sinna mehed, keda ta valib seda
    kaitsma.
    33 Kõik juudid, kes Juudamaalt on vangi viidud kuhugi minu
    kuningriiki, lasen ma vabaks ilma lunata. Keegi ei tohi neid
    maksustada, ka mitte nende loomade eest!
    34 Kõik pühad, hingamispäevad, noorkuupühad ja muud
    kindlaksmääratud päevad, nõndasamuti kolm päeva pärast püha – kõik
    need päevad olgu tolli- ja maksuvabad kõigile juutidele, kes minu
    kuningriigis on!
    35 Mitte kellelgi ärgu siis olgu meelevalda neilt midagi nõuda ja
    neid koormata, ükskõik missugune põhjus ka on!
    36 Ja kuninga sõjaväe tarvis kirjutatagu üles juutide hulgast
    kolmkümmend tuhat meest ja neile antagu moona, nagu seda antakse
    kõigile kuninga väeosadele!
    37 Osa neist paigutatagu kuninga suurtesse kindlustesse ja osa
    neist seatagu kuningriigi usaldusameteisse! Nende ülemad ja pealikud
    võetagu nende endi hulgast! Nad elagu oma seaduste järgi, nõnda
    nagu kuningas on määranud ka Juudamaal!
    38 Need kolm maakonda, mis Samaaria alast on liidetud
    Juudamaaga, ühendatagu Juudamaaga nõnda, et neid arvestatakse alluvaks
    ühele, ja nad ei
    tarvitse kuulata muud võimu kui ülempreestrit!
    39 Ptolemaisi linna koos selle juurde kuuluvaga annan ma kingituseks
    Jeruusalemma pühamule, pühamu vajalike kulutuste katteks.
    40 Mina ise annan igal aastal viisteist tuhat seeklit hõbedat
    kuninga tuludest, võetud selleks kohastest paikadest.
    41 Ja kõik muu, mis on maksmata jäänud eelmistel
    aastatel, tuleb nüüdsest peale anda templiteenistuse tarvis.
    42 Aga peale selle veel viis tuhat seeklit hõbedat, mis võeti
    pühamu varadest, iga-aastastest tuludest, seegi jäetakse, sest see
    kuulub teenistust toimetavaile preestreile.
    43 Igaüks, kes iganes põgeneb Jeruusalemma templisse või kogu
    selle piirkonda ja kellel on võlg kuningale või mõni muu süü, olgu
    karistusest vaba, nõndasamuti kõik tema omand minu kuningriigis!
    44 Ja pühamu ehitus- ning uuendustöö kulud makstakse kuninga
    tuludest.
    45 Ka Jeruusalemma müüride ehitamiseks ja selle ümberringi
    kindlustamiseks vajalikud kulud makstakse kuninga tuludest, nõnda ka
    teiste linnade müüride ehitamine Juudamaal.”
    Joonatan lükkab tagasi Demeetriose pakkumise
    46 Aga kui Joonatan ja rahvas kuulsid neid sõnu, siis nad ei
    uskunud neid ega võtnud vastu, sest neil oli meeles see suur kuritegu,
    mida kuningas Iisraelis oli teinud, ja kui väga ta neid oli rõhunud.
    47 Nad pidasid paremaks hoida Aleksandri poole, sest tema oli
    esimesena rahu pakkunud, ja nad olid kogu aja olnud tema liitlased.
    48 Kuningas Aleksander kogus suure sõjaväe ning lõi leeri üles
    Demeetriose vastu.
    49 Ja mõlemad kuningad läksid kokku tapluseks. Demeetriose leer
    põgenes ja Aleksander ajas teda taga ning sai võidu nende üle.
    50 Ta jätkas ägedat võitlust kuni päikeseloojakuni, ja Demeetrios
    langes sel päeval.
    Aleksandri abielu Kleopatraga
    51 Aleksander läkitas siis saadikud Egiptuse kuninga Ptolemaiose
    juurde viima niisuguseid sõnumeid:
    52 „Mina olen nüüd tagasi tulnud oma kuningriiki, istun oma isade
    aujärjel ja olen võtnud valitsuse enda kätte. Ma olen võitnud
    Demeetriose ja taas võtnud oma valdusesse meie maa.
    53 Ma läksin temaga kokku lahingus ja me hävitasime tema enese
    ja tema leeri ning istusime tema kuninglikule aujärjele.
    54 Tehkem nüüd teineteisega sõprust: sina anna oma tütar mulle
    naiseks, siis saan ma sinu väimeheks ning annan sinule ja temale
    kingitusi, mis on sinu väärilised!”
    55 Kuningas Ptolemaios vastas, üteldes: „Õnnelik on see päev, mil
    sa oled
    tagasi tulnud oma isade maale ja oled istunud nende kuningriigi
    aujärjele.
    56 Ja nüüd ma teen, nagu sa oled kirjutanud. Aga tule minuga
    kohtuma Ptolemaisi linna, et näeksime teineteist! Siis ma võtan sinu
    väimeheks, nagu sa oled soovinud.”
    57 Ptolemaios tuli siis Egiptusest, tema ise ja tema tütar
    Kleopatra, ja saabus Ptolemaisi linna aastal sada kuuskümmend kaks.
    58 Ja kuningas Aleksander kohtas teda seal. Ja tema andis oma tütre
    Kleopatra temale ning tegi temale Ptolemaisis pulmad suure toredusega,
    nagu kuningail on kombeks.
    Aleksander austab Joonatani
    59 Ja kuningas Aleksander kirjutas Joonatanile, et ta tuleks temaga
    kohtuma.
    60 Ta läks siis Ptolemaisi suure toredusega ja kohtas mõlemat
    kuningat. Ta andis neile ja nende sõpradele hõbedat ja kulda ja palju
    kingitusi ning leidis nende silmis armu.
    61 Tema vastu kogunes nüüd nurjatuid mehi Iisraelist, Seadusest
    taganenud mehi, teda süüdistama. Kuningas aga ei võtnud neid kuulda.
    62 Kuningas käskis võtta Joonatanilt tema oma riided ning
    panna talle selga purpurmantli. Ja nõnda tehti.
    63 Kuningas pani ta enese kõrvale istuma ning ütles oma
    vürstidele: „Minge koos temaga linna keskele ja kuulutage, et ükski
    ärgu süüdistagu teda mingisugusel põhjusel ja ükski ärgu tülitagu teda
    mingi asjaga!”
    64 Ja sündis, kui süüdistajad nägid tema austamist, nõnda nagu
    kuulutati, ja et ta oli riietatud purpurisse, et nad kõik siis
    põgenesid.
    65 Kuningas austas teda veelgi rohkem, kirjutas ta oma
    parimate sõprade nimekirja ning pani väejuhiks ja asehalduriks.
    66 Joonatan läks tagasi Jeruusalemma rahu ja rõõmuga.
    Joonatan ja Demeetrios II
    67 Aastal sada kuuskümmend viis tuli Demeetrios, Demeetriose poeg,
    Kreetalt oma isade maale.
    68 Sellest kuuldes jäi kuningas Aleksander väga murelikuks ja
    läks tagasi Antiookiasse.
    69 Demeetrios pani jälle ametisse Apollooniose, Koile-Süüria
    asehalduri, kes kogus suure sõjaväe, lõi leeri üles Jamniasse ja
    läkitas ülempreester Joonatanile sõnumi:
    70 „Sina oled ainus, kes meile vastu hakkab. Mina olen nüüd sinu
    pärast saanud naeru- ja pilkealuseks. Miks sa tahad meiega jõudu katsuda
    mäestikus?
    71 Kui sa nüüd loodad oma sõjaväe peale, siis tule meie juurde alla
    lagendikule! Seal võime teineteisega jõudu katsuda, sest minuga on
    linnade sõjajõud.
    72 Küsi ja õpi tundma, kes olen mina ja kes on need teised, kes
    meid aitavad, siis vastatakse sulle: ei ole teie jalgel peatust meie
    ees, sest kaks korda on sinu isad põgenema aetud nende enda maal!
    73 Ega nüüd sinagi suuda vastu seista ratsaväele ja nii suurele sõjaväele
    lagendikul, kus ei ole kaljut ega kivi ega paika, kuhu põgeneda!”
    74 Aga kui Joonatan kuulis Apollooniose sõnu, siis oli ta
    hingelt vapustatud ja, valides kümme tuhat meest, läks
    Jeruusalemmast välja. Tema vend Siimon tuli temale vastu, et teda aidata.
    75 Ta lõi leeri üles Joppe alla, aga linnas olijad ei lasknud teda
    sisse, sest Apollooniosel oli Joppes linnavägi. Siis nad ründasid seda.
    76 Linnas olijad avasid siis kartuse pärast väravad ja Joonatan vallutas
    Joppe.
    77 Kui Apolloonios sellest kuulda sai, siis ta seadis võitlusvalmis
    kolm tuhat ratsameest ja palju jalaväge ning läks Asdodi poole, nagu
    tahaks ta sellest läbi minna, läks aga ühtlasi ka lagendikule, sest
    temal oli palju ratsaväge, kelle peale ta lootis.
    78 Joonatan aga jälgis teda kuni Asdodini ja seal läksid leerid
    kokku tapluseks.
    79 Aga Apolloonios oli salaja jätnud tuhat ratsanikku nende selja
    taha.
    80 Kuid Joonatan sai teada, et tema selja taga olid varitsejad.
    Need piirasid nüüd sisse tema leeri ja ambusid nooli rahva peale
    hommikust õhtuni.
    81 Ent rahvas jäi paigale, nõnda nagu Joonatan oli käskinud, ja
    vaenlase hobused väsisid.
    82 Nüüd tõi Siimon oma väeosa välja ja ründas jalaväe rinnet, sest
    ratsavägi oli juba jõuetu. Ja vaenlane purustati ning ta põgenes.
    83 Aga ratsavägi hajus lagendikule ja nad põgenesid Asdodisse ning
    läksid Beet-Daagonisse, oma ebajumala templisse, et endid päästa.
    84 Joonatan põletas Asdodi ja selle ümberkaudsed linnad ning
    võttis neist sõjasaaki. Ka Daagoni templi ja need, kes sinna olid
    põgenenud, põletas ta tulega.
    85 Mõõga läbi langenuid ning põletatuid oli ligi kaheksa tuhat
    meest.
    86 Siis läks Joonatan sealt teele ja lõi leeri üles Askeloni alla.
    Ja linnas olijad tulid välja temale vastu suurte austusavaldustega.
    87 Siis Joonatan ja need, kes olid koos temaga, pöördusid
    rikkaliku saagiga tagasi Jeruusalemma.
    88 Kui kuningas Aleksander nendest sündmustest kuulis, siis ta
    austas Joonatani veelgi rohkem.
    89 Ta saatis temale kuldpandla, nagu on viisiks anda kuninga
    sugulastele. Ja ta andis temale pärisosaks Ekroni ning kõik selle

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.