Jüri Ratas, Eesti Keskerakonna esimees
Soovime ja eeldame, et saame Eestis hakkama riigikeelega. Asjaolu, et see alati nii ei ole, tekitab kahtlemata ühiskonnas küsimusi, pahameelt ja ootust, et olukord muutuks. Kõrge ootus toob lauale aga toored lahendused, mille taga on küll tugev emotsioon, aga nõrk faktoloogia.
Parlamendis arutluse all oleva põhikooli ja gümnaasiumi seaduse muutmise eelnõu puhul on küsimusi rohkem kui vastuseid ning väitega, et «aeg on küps» eesti keelele ülemineku murekohti paraku ei lahenda ka siis, kui seda väga soovida.
Tegelik valik ei ole eesti keele hea või halva oskuse ega keele kaitsmise vahel, kuigi just nii püütakse seda serveerida. Venekeelse matemaatikaõpetaja lahtilaskmine viib lapse taseme alla matemaatikas, mitte ei too kvalitatiivset tõusu eesti keele oskuses.
Kõigepealt tuleks defineerida meie eesmärk. Keskerakonna nägemuses on Eesti haridussüsteem jätkuvalt maailma tipus, meie lapsed saavad häid tulemusi ega jää hätta edasi õppides või tööturul. Seejuures oskaksid kõik need, kelle emakeel ei ole eesti keel, riigikeelt heal tasemel. Tasemel, mis võimaldab saada eesti keelega hakkama igas olukorras ja igal alal.
Kuidas seda teha? Koalitsioonierakonnad on pakkunud selle lahenduseks ülejärgmisest aastast algavat üleminekut ehk 60/40 süsteemi kaotamist, misjärel hakkaksid kõik õppeained olema vaid eesti keeles. Nii nagu kaugust hüpates tuleb enne tõuget võtta hoogu ja pakuni jõuda, tuleb ka hariduses liikuda loogilist rada pidi, mitte panna kaheksa meetri peale lipuke liiva ja kõndida staadionil uhkelt ringi, justkui oleks midagi suurt juba saavutatud.
Seda me aga paraku teeme. Soovid kaaluvad reaalsuse üles, mistõttu ei taha või ei suuda reformi eestvedajad ja toetajad lõpuni selgitada lähiaastatel puuduoleva vähemalt 3000 õpetaja leidmist ega rääkida sellest, et eesti keele(s) õpetajaid lihtsalt ei ole vajalikul hulgal. Eesti keelt teise keelena õpetavaid noori valmistatakse aastas väga vähe ette ning tööturul otsitakse neid juba praegu tikutulega taga. Ausalt ei soovita välja öelda sedagi, et meie hariduse tase – nii eesti kui ka vene õppekeelega laste seas – lähiaastatel üleminekuga päris kindlasti langeb. Miks?
Kuigi see võib nii tunduda, ei saa see protsess puudutama vaid venekeelseid noori ja nende õpetajaid. Eelnõu vastuvõtmine toob muu hulgas kaasa olukorra, kus venekeelsed lapsed lähevad eesti õppekeelega koolidesse, kuid vajalik ressurss nende õpetamiseks puudub sealgi. Kuna õpetajate puudus suureneb keelenõuete tõttu veelgi, kasvab nõuetele vastavate õpetajate töökoormus. See raskendab veelgi heade õpetajate leidmist ja nende motiveerimist ning vähendab noorte soovi õpetaja elukutset omandada.
Kui õpetajatega, kellel puudub nõutav eesti keele oskus, ei saa eelnõu kohaselt sõlmida aastaseid lepinguid, on koolid sunnitud õpetajateks palkama järjest rohkem neid, kes oskavad küll mingil tasemel eesti keelt, kuid kel pole sellist pedagoogilist ettevalmistust ega kogemust kui nendel, kel tuli töölt lahkuda. Muidugi kandub õpetaja tase ka õpilasele nii erialaselt kui ka keeleoskuses. Kui see tase on nõrk, siis on tulemus juba ette teada. Kõige selle taustal tiheneb konkurents eesti/vene ja eesti keelt õpetavate koolide vahel leidmaks häid õpetajaid. Kui neid aga hetkelgi ei ole, siis tekib igati õigustatud küsimus, kust neid siis leida.
Muidugi võib kõik need argumendid pühkida vaiba alla väidetega, et mitukümmend aastat on olnud aega õppida eesti keelt, üleminek on väärt hariduse kvaliteedi langust ning igaüks, kes ei toeta üleminekut, on lausa eesti keele vastu. Aga need ei ole argumendid, mis midagi muudaksid. Kas me tõepoolest peame valima praegu kvaliteetse hariduse ja eesti keele õpetamise vahel, justkui oleksid need teineteist välistavad? Kas need ongi me ainsad valikud?
Lipukeste sättimise asemel võiksime võtta hoogu ja teha tegusid, mis päriselt aitavad. Juba täna soovivad lapsed ja täiskasvanud õppida palju rohkem eesti keelt, kui selleks neil võimalus avaneb. Juba täna soovib väga suur hulk vene emakeelega lapsevanemaid panna oma lapsi eestikeelsetesse koolidesse ja lasteaedadesse. Juba täna võiks toimiv ja end tõestanud keelekümblus olla hoopis laialdasem. Juba täna võiks olla rohkem eesti keele õpetajaid lasteaedades ja koolides. Kõik see ja rohkemgi võiks toimuda juba täna, mitte aastate pärast.
Aga seda ei saavuta me aastanumbrite paika panemisega. Peame panustama eesti keele õppe parandamisse, leidma lisavahendeid ja hoidma fookust. Keskerakonna valitsemise ajal on tehtud otsused, mis tõid muu hulgas venekeelsetesse lasteaedadesse eesti keele õpetaja, mis pakkusid tasuta keeleõpet õpetajatele ning lõid eesti keele majad.
Keelekümblusprogrammidega ning eesti keele õppe parandamisega peame edasi liikuma ja mõistma, et väheseid ressursse tuleb kasutada targalt, mõtestatult ja reaalsusega kooskõlas. Hetkel tundub aga, et kuna me juba praeguste väljakutsetega hakkama ei saa, lüüakse lahendustele käega ning võetakse ette veelgi suurem tükk. Jätame hetkel ees olevad ülesanded lahendamata ja liigume järgmiste juurde, kuid nii saab koolist halva hinde ning kehvad teadmised.
Lapse hea käekäik sõltub sellest, kui kvaliteetne on Eesti haridussüsteem, sealhulgas ka eesti keele õpe. Ja just sellest Eesti Keskerakond ka lähtub praegust eelnõu mitte toetades, vaid tehes enda ettepanekud eesti keele õppe parandamiseks ja kvaliteetse hariduse heaks.
Selles enamuses venekeelsete põgenike virr varris hakata üle minema täielikule Eesti keelsele õppele on idioodi unistus !
Ja seda KINNITAB praegune valitsus koos reffidest reeturitega.
Kohe saadavad uue emissaari Moskvasse!
Tolle punasaapa asemele.
Õpetajaid võib isegi olla, sest paljud õpetajad on läinud mõnele teisele tööle.
Sellest, et kuidas need “kadunud õpetajad” tagasi kooli tuua, ei taheta rääkida!
Probleeme on kaks – palk ja õpilaste ülbus-karistamatus!
Ning kumbagi ei taheta analüüsida!
EV kehtib riigikeelena eesti keel ja mitte rõhutada – et slaavlane pole inimene. Ta on samasugune inimene ja Soomes ongi nii – asjaajamine soome keeles ja õppida saad rootsi keeles, ka saami keeles.
Kuskil meedias pole näinud arvusid – kuipalju koolitatakse tänaseni ja millistes koolides, ülikoolides slaavi keeles rääkijaid, õpetajaid – lasteaedade ja koolide jaoks?
Kuipalju on vene rühmasid – meditsiiniõdede jmt eluvaldkondade koolitusi ?
Tooge palun need numbrid rahvale ja siis hakkame pläägutama sellest lasteaia- koolide säilitamise või kaotamise vajadusest.
Kui vähendatakse mingi hulk lasteaedade ja koolide venekeelset õpet , tuleb ka vähendada venekeelsete rääkijate töökohti – kuidas on nii, et keelame slaavi keele ja samas töötavad riigis teenindavatel kohtadel – miinimumnõue ei tähenda mõistmist üheselt.
Kahjuks siinkohal ongi vahe nagu ka kõikides teistes keeltes – on tavakeel ja ärikeel(vanasti – tehniline)
Siinkohal küsime veel – miks on poes kauba etiketil Euroopa riikide kaubal , meie ühises riigis müügil – kiri vene keeles? Miks ?!
————————–
Võitleme igasuguste viisnurkade vastu aga Euroopa keelte hulgas ju vene keelt pole – seega olgu homsest kadunud venekeelsed tekstid kaubanduses!
Kõigepealt tuleb teenindussfääris kord majja luua ja Keeleseadust täitma hakata!
Nii kauplustes kui Polt-Volt teeninduses ei tohi hetkekski tekkida olukorda, kus klient peab mõistatama, mida talle eesti keeles öelda taheti! Või – veel hullem- vene või inglise keelele üle minema!
Ärgem unustagem, et selle keeleprobleemi põhihäda ei ole mitte vene keel ja slaavlased, vaid inglise keel ja “ülepäevitanud” pagulased!. Kuni viimaste tulekuni oli Keeleseadus ju “kasutusel”.
viimane on sul õige , aga siin on pöördumine Isamaa suunale – ütles ju Lukas : nüüd on meil töötatud arengukava ja jälle lõpptähtaeg 20…. aasta
.See küsimus tuleb esitada Isamaale – nad on kõige rohkem olnud Haridusministrid – miks alles nüüd ja jälle valimiste eelne pettus ?
Sellest sõnumist meedias kuuldes, – on arusaadav , et pidevalt soovivad teatud poliitikud saada hääli ära Keskerakonnalt , halvustada senist keeleõpet – nõudeid ja tegelikkuses muutub kõik iseenesest , pole vajadust rõhutada vene.
Kaubanduses tuleb rääkida eesti keeles teenindajaga, teiseks – selles süsteemis on palju Astangu erikoolist endaga toimetulevaid tööl , samuti praegu sõjapõgenikud. Meie teenindus on väga kirju.
Taksod, voltvõipolt – see on tõesti jama kui vastu tuleb justkui juhita sõiduk, jalgratas :).Jalgratas on kui liikuv post pimedas.
Keeleamet on lubanud kasutada reklaame tänaval samuti – mis on inglise ja slaaviliku väljendiga ning totrad nimed eesti keelele vastaselt: küünestuudio, vannistuudio, jms.
EKI on aga nagu kits kahe heinakuhja vahel. Šläng, võõrkeel , lubati segada EÕS.
Kui lapsed EKI -s jõudsid järeldusele – vale on Tallinn-Tartu ja õige on Tallinna-Tartu maantee , see on see piimade tegevus eesti keele arengus ja kontrollis, vana uueks kirjutamine mõttetult – kes saabki võõrana eesti keele selgeks? omalgi läeb sassi.:)
Olen olnud vene õppekeelega koolis eesti keele õpetaja. Meie koolis õpetati mitmeid õppeaineid eesti keeles kuid leian et kindlasti peaksid vene rahvusest õpilased saama õppida matemaatikat, füüsikat, keemiat ja vene kirjandust oma emakeeles. Mina õpetasin eesti kirjandust eesti keeles, teine õpetaja kultuurilugu jne. Meil olid peod ja aktused kus õpilased laulsid eesti keeles, tantsisid eesti rahvatantse, deklameerisid eestikeelseid luuletusi. Ega ka venelaste ja eestlaste vahel ponud vihavaenu, saadi sõbralikult läbi. Aga mõned meie poliitikud püüavad rahvustevahelist vihavaenu õhutada. No nii suurt vihavaenu nagu Ukrainas on olnud seal elavate venelaste vastu kõik need 8 aastat peale ebaseaduslikku võimuvahetust pole meil õnneks olnud.
Mina leian et vene rahvusest õpilased ja nende vanemad peaksid ise otsustama millises koolis tahetakse õppida.
Ma ei tea ühtegi asja mida Reformierakond oleks õigesti teinud. See et vene lapsed ei saaks oma emakeeles õppida on kius ja eks ebaõiglased inimesed toetavad neid ja ikka saavad reformierakondlased hääli ehkki neil töötulemusi pole. Nüüd on nad pühendunud venelaste vastu vihavaenu õhutamisele ja unustanud eestimaalaste heaolu saavutamise.Käob pugemine sõja peasüüdlase Bideni ees kellel on oma huvid mängus. Lapsed ja noored pole milleski süüdi ja ega vaid reformierakond ei tee neile midagi halba vaid ka Brüsseli tegelased. Aga ma ei tea mida on tehtud meie riigi heaks.
Esimene Makkabite raamat15
Eestikeelne Piibel 1997
15
Antiohhos tunnustab Siimoni õigusi
1 Antiohhos, kuningas Demeetriose poeg, saatis meresaartelt kirju
Siimonile, juutide ülempreestrile ja vürstile, ja kogu rahvale.
2 Nende sisu oli niisugune: „Kuningas Antiohhos tervitab
Siimonit, ülempreestrit ja vürsti, ja juudi rahvast!
3 Kuna nurjatud on vallutanud meie isade kuningriigi, mina
tahan aga riiki tagasi saada, siis olen ma kogunud suure sõjaväe ja
varustanud sõjalaevu,
4 ja ma tahan tungida maale, et karistada neid, kes on hävitanud
meie maa ning on rüüstanud paljusid minu riigi linnasid,
5 ja sellepärast ma kinnitan sinule kõik need soodustused, mis enne
mind olnud kuningad sinule on andnud, ja igasugu andamid, mis sinult
on ära jäetud.
6 Ja ma luban sind müntida eriraha sinu oma maa tarvis.
7 Jeruusalemm ja pühamu olgu maksuvabad! Ja kõik sõjariistad, mis
sa
oled hankinud, ja sinu poolt ehitatud kindlused, mis on sinu valduses,
jäävad sinule.
8 Ja seda, mida sa võlgned kuningale ja mida sa tulevikus võiksid
võlgneda, ei nõuta sinult kunagi tagasi.
9 Kui me oma riigi oleme kätte saanud, siis me austame sind ja
sinu rahvast ning templit suurte austusavaldustega, nõnda et teie
kuulsus saab teatavaks kogu maailmas.”
Antiohhos kimbutab Trüfonit
10 Aastal sada seitsekümmend neli läks Antiohhos oma isade maale,
ja kõik väesalgad tulid üle tema poole, nõnda et vähesed jäid Trüfoni
juurde.
11 Ja Antiohhos ajas Trüfonit taga, kes põgenedes tuli Doorasse,
mis on mere ääres.
12 Sest ta sai aru, et teda olid õnnetused tabanud ja sõjavägi oli
tema maha jätnud.
13 Antiohhos lõi leeri üles Doora vastu, ja temaga oli sada
kakskümmend tuhat jalameest ja kaheksa tuhat ratsanikku.
14 Ta piiras linna ümber ning laevad võtsid võitlusest osa mere
poolt. Nõnda ta ründas linna maa ja mere poolt ega lasknud kedagi
välja tulla või sisse minna.
Uuendatud liiduleping roomlastega
15 Siis tulid Numeenios ja need, kes koos temaga olid, Roomast,
kaasas kirjad kuningatele ja maadele. Neis oli kirjutatud nõnda:
16 „Luukius, roomlaste konsul, tervitab kuningas Ptolemaiost!
17 Juutide saadikud tulid meie juurde kui meie sõbrad ja liitlased
uuendama vana sõprust ja liitu, läkitatuna ülempreester Siimoni ja
juudi rahva poolt.
18 Ja nad tõid ühe kuldkilbi, tuhat miini raske.
19 Sellepärast on meile nüüd meeltmööda kirjutada kuningatele ja
maadele, et nad ei püüaks neile kurja teha, ei sõdiks nende vastu,
nende linnade ja maade vastu, ega teeks liitu nende vaenlastega.
20 Me oleme otsustanud kilbi neilt vastu võtta.
21 Kui nüüd mõned nurjatud on oma maalt põgenenud teie juurde,
siis andke need välja ülempreester Siimonile, et ta saaks neid
karistada nende seaduse kohaselt!”
22 Sedasama kirjutas ta kuningas Demeetriosele, Attalosele,
Ariaratesele ja Arsakesele,
23 ning kõigile maadele: Sampsame, Sparta, Deelos, Mündos, Siküon,
Kaaria, Samos, Pamfüülia, Lüükia, Halikarnassos, Roodos, Faseelis, Koos,
Siide, Arados, Gortüna, Knidos, Küpros ja Küreene.
24 Aga ärakirja sellest kirjast saatsid nad ülempreester Siimonile.
Antiohhos asub Siimoniga vaenujalale
25 Kuningas Antiohhos lõi aga teisel päeval leeri üles Doora vastu,
ründas seda lakkamatult ja valmistas piiramisseadmeid. Ta
sulges Trüfoni sinna, nõnda et keegi ei pääsenud ei sisse ega välja.
26 Siimon läkitas temale kaks tuhat valitud meest aitama teda
võitluses, hõbedat, kulda ja küllaldaselt varustust.
27 Aga kuningas ei tahtnud seda vastu võtta, vaid tühistas kõik,
mis ta varem oli talle lubanud, ja ei tahtnud teda enam tunda.
28 Ta läkitas Siimoni juurde ühe oma sõpradest, Atenoobiose,
temaga läbi rääkima, käskides ütelda: „Teie peate oma valduses Joppet,
Geserit ja Jeruusalemma kindlust, minu kuningriigi linnu.
29 Te olete nende alad rüüstanud, tehes maale suurt kahju, ja
olete vallutanud palju paiku minu kuningriigis.
30 Andke nüüd tagasi äravõetud linnad ja makske teie poolt
anastatud, väljaspool Juuda ala olevate paikade makse!
31 Aga kui mitte, siis andke selle asemel viissada talenti hõbedat,
ja tehtud kahju ning linnade maksu eest veel viissada talenti! Kui
mitte, siis tuleme teie vastu sõdima.”
32 Ja kuninga sõber Atenoobios tuli Jeruusalemma. Kui ta nägi
Siimoni toredust, lauda kuld- ja hõbenõudega ja väga suurt
teenijaskonda, siis oli ta hämmastunud. Ta andis temale edasi kuninga
sõnad.
33 Aga Siimon vastas temale, öeldes: „Meie ei ole võtnud võõrast
maad ega ole vallutanud teistele kuuluvat, vaid ainult meie isade
pärandiosa, mille meie vaenlased olid mõneks ajaks õigusevastaselt
anastanud.
34 Aga et meil on nüüd õige aeg käes, siis me hoiame kinni oma isade
pärandist.
35 Mis puutub Joppesse ja Geserisse, mida sa tagasi nõuad, siis on
need meie rahvale ja maale palju kahju teinud. Nende eest me siiski
anname sada talenti.”
36 Aga Atenoobios ei vastanud temale sõnagi, vaid läks suure vihaga
tagasi kuninga juurde ja kuulutas temale need sõnad ning jutustas Siimoni
toredusest ja kõigest, mida ta oli näinud. Siis sai kuningas väga
vihaseks.
37 Trüfon läks aga laeva ja põgenes Ortoosiasse.
Kendebaios ründab Juudamaad
38 Kuningas pani Kendebaiose rannikuala asevalitsejaks ning andis
temale jala- ja ratsaväge.
39 Ja käskis tal leer üles lüüa Juudamaa vastu, käskis tal ka
Kedroon üles ehitada, kindlustada kitsast teed ja sõdida rahvaga. Kuningas
ise aga ajas Trüfonit taga.
40 Ja Kendebaios tuli nüüd Jamniasse ning hakkas rahvast ässitama
ja Juudamaale tungima, inimesi vangi võtma ja tapma.
41 Ta ehitas üles Kedrooni ning paigutas sinna ratsa- ja
jalaväge, mis pidi minema retkile Juudamaa teedel, nõnda nagu kuningas
oli temale käsu andnud.
16
16
Siimoni poegade võit Kendebaiose üle
1 Aga Johannes läks Geserist üles ja teatas oma isale Siimonile,
mida Kendebaios oli korda saatnud.
2 Siimon kutsus siis oma kaks vanemat poega, Juuda ja Johannese,
ja ütles neile: „Mina ja minu vennad ja minu isakoda oleme võidelnud
Iisraeli võitlusi noorpõlvest kuni tänapäevani, ja meie käte läbi on
läinud korda, et Iisraeli on sageli päästetud.
3 Aga nüüd olen mina vanaks jäänud ja teie olete taeva armust oma
parimas elueas: astuge minu ja minu venna asemele ning minge võitlema
meie rahva eest! Taeva abi olgu teiega!”
4 Siis ta valis maalt kakskümmend tuhat sõjameest koos ratsaväega,
ja nad läksid Kendebaiose vastu ning ööbisid Moodeinis.
5 Varahommikul asusid nad aga teele ja läksid lagendikule, ja
vaata, suur sõjavägi tuli neile vastu, jala- ja ratsavägi. Nende
vahele jäi mäestikujõgi.
6 Johannes ja tema rahvas lõid leeri üles nendega kohakuti. Aga kui
ta nägi, et rahvas kartis jõest läbi minna, siis läks ta ise esimesena
läbi. Kui mehed seda nägid, siis nad läksid temale järele.
7 Siis ta jaotas rahva nõnda, et ratsavägi jäi jalaväe keskele,
sest vastase ratsavägi oli väga suur.
8 Nad puhusid pasunaid, Kendebaios ja tema leer aeti põgenema ning
paljud neist langesid läbitorgatuna, ülejäänud aga põgenesid
kindlusesse.
9 Siis sai haavata Juudas, Johannese vend. Johannes aga ajas neid
taga, kuni nad jõudsid Kendebaiose poolt üles ehitatud Kedroonini.
10 Nad põgenesid ka vahitornideni Asdodi väljadel ja Johannes
põletas selle linna tulega. Vaenlastest langes ligi kaks tuhat meest.
Johannes läks siis rahuga tagasi Juudamaale.
Siimoni surm
11 Ptolemaios, Abubu poeg, oli aga seatud Jeeriko tasandiku
pealikuks. Temal oli palju hõbedat ja kulda,
12 sest ta oli ülempreestri väimees.
13 See tegi tema südame ülbeks ja ta tahtis saada maa oma
valdusesse. Ta pidas salanõu Siimoni ja tema poegade vastu, et neid
kõrvaldada.
14 Siimonil oli kombeks käia läbi maa linnad, hoolitsedes nende
vajaduste eest. Nii tuli ta koos oma poegade Mattatiase ja
Juudaga alla Jeerikosse aastal sada seitsekümmend seitse,
üheteistkümnendal kuul, see on sabatikuus.
15 Aga Abubu poeg võttis nad vastu kavalal kombel väikeses
Dooki-nimelises kindluses, mille ta oli ehitanud, ja tegi neile suure
võõruspeo, pannes aga sinna ka mehi varitsema.
16 Kui siis Siimon ja tema pojad olid joobnud, tõusid Ptolemaios ja
tema mehed, võtsid ära nende sõjariistad ja tungisid peosaali Siimoni
juurde ning tapsid tema ja ta kaks poega, nõndasamuti mõned tema
teenrid.
17 Nõnda ta näitas üles suurt truudusetust ja tasus head kurjaga.
18 Ptolemaios kirjutas siis sellest ja saatis kirja kuningale, et
ta saadaks temale appi sõjaväge ning annaks temale nende maa ja
linnad.
19 Ta läkitas mehi Geserisse Johannest oma teelt kõrvaldama. Aga
ülempealikuile saatis ta kirju, et need tuleksid üle tema juurde, et ta
saaks anda neile hõbedat, kulda ja kingitusi.
20 Ta läkitas ka mehi võtma oma valdusesse Jeruusalemm ja
templimägi.
21 Aga keegi mees ruttas ette ja kuulutas Johannesele Geseris, et
tema isa ja vennad on tapetud: „Ta on läkitanud kellegi tapma ka sind!”
22 Seda kuuldes kohkus Johannes väga ja laskis kinni võtta need
mehed, kes olid tulnud teda tapma, ja hukkas need, sest ta teadis
nüüd, et teda taheti tappa.
23 Ja mida veel oleks ütelda Johannesest ja tema sõdadest ja tema
kangelastegudest, mida ta mehiselt tegi, ja müüride ehitamisest, mida
ta ette võttis, ja muust tegemisest,
24 vaata, see on kirja pandud tema ülempreestriameti ajaraamatus,
alates ülempreestriks saamisest oma isa asemel.
Hr. Ratas saad hakkama…