Raivo Matsina, Türi valla ettevõtja, Keskerakond
Vähemalt viimased viisteist aastat oleme pidanud ühiskonnas tõsiseid debatte pensionisüsteemi teemal, sest teame tegelikult väga hästi, et senine süsteem vajab muudatusi. Palgad ja hinnad kasvavad kiiremini kui pensionid ning olukorras, kus tööealiste inimeste arv väheneb ja pensioniealiste inimeste arv kasvab, ei ole meil tänase süsteemi juures tulevikus piisavalt raha, et suudaksime pensionäride väärikat toimetulekut vajalikul määral kindlustada.
Mida aeg edasi, seda rohkem töötajate ja pensionäride suhe halveneb, mille tõttu ka raha hulk ühe pensionäri kohta väheneb. Eakad on Eestis üks haavatavamaid ühiskonnagruppe, kellest paljude ainsaks sissetulekuks on pension, mistõttu tulevad senise pensionisüsteemi probleemkohad tugevalt esile just praeguse hinnakasvu tingimustes.
Tööandja pension pakub olulist tuge
Eritähelepanu vajavad üksi elavad eakad, kelle toetuse tõstsime alates sellest aastast 200 euroni. Pean õigeks ja vajalikuks nende täiendavat toetamist ning ka lesepensioni süsteemi loomist. Pensionäride vähene kindlustatus mõjutab tervet ühiskonda ning vajab selgelt riigipoolset suuremat tuge, mitte silma kinni pigistamist ja murekohtade lahendamise tulevikku veeretamist.
Eelkõige oli teise pensionisamba reformi eesmärk, et inimesed saaksid teha edaspidi paindlikumaid valikuid, kuidas nad soovivad pensioniajaks raha koguda. Kõik, kel on olnud soov teisest pensionisambast lahkuda ning kõik, kel on olnud soov teises pensionisambas raha kogumist jätkata, neil on olnud see võimalus.
Kui inimene soovib hoolitseda ise oma pensioni eest, on see tervitatav ning riik peaks sellele kindlasti kaasa aitama. Samas on selge, et paljudel inimestel ei ole võimekust ja teadmisi, kuidas teises pensionisambas olevat raha omal käel investeerida. Riskikartlikus tuleb esile eriti praeguses ebakindlas olukorras, kus inimeste jaoks on oluline, et raha väärtus inflatsiooniga sammu peaks, mis tundub praeguse inflatsioonimäära juures pea võimatu ülesanne. Seetõttu ei ole kuidagi mõistlik panna ainult inimestele endile vastutust, et kui nad soovivad pensionieas väärikalt elada, siis nad peavad selles osas ise vastutust kandma. Inimesed panustavad kogu elu riigi arengusse nii töötajate, tööandjate kui maksumaksjatena ning neil on õigustatud ootus riigi toele vanaduseas.
Oluline muudatus, mida riik peaks pensionisüsteemi muutmisel kohaldama, on tööandja pension. See võiks olla üks lahendus tulevastele eakatele. Eestis moodustab tööandja pension väga väikese osa pensionide kogusummast, kuna seadusandlus ja kehtiv maksusüsteem ei toeta selle laialdast kasutamist. Samas on see Euroopas üks suurimaid pensionide allikaid. Nii tuleks ka Eestis liikuda samas suunas.
Tööandja pensioni soodustamisel peaks riik pensionifondide maksed vabastama enamikest maksudest. Praegu on nii, et tööandja pensioni pealt peab tasuma kõik maksud, sh tulumaksu ja sotsiaalmaksu. On oluline sisse viia muudatus, mis näeks tööandja tehtavate pensionimaksete puhul ette maksusoodustuse. Tööandjapensioni rakendamine on näidanud muutust inimeste kogumisharjumustes, kuid üksikute ettevõtete näol ei ole võimalik luua muutust kogu ühiskonnas.
Keskmine pension 1000 eurot!
Seda, et oleme teinud pensionisüsteemis muudatusi erakorraliste pensionitõusude näol, on kindlasti olnud oluline samm eakate toimetuleku parandamiseks. Pensionite erakorraline tõstmine jätkub 2023. aasta jaanuaris, kuid siinkohal peab riik kindlasti säilitama järjepidevuse ja hoidma pensionid tasakaalus palkade ja hindade muutustega. Enamiku pensionäride suhtelisest vaesusest väljatoomiseks on oluline sisse viia lisaks iga-aastasele pensionite indekseerimisele aprillis ka iga-aastane erakorraline pensionitõus 50 eurot. Sellises tempos liikudes saame tõsta keskmise vanaduspensioni nelja aastaga vähemalt 1000 euroni!
Selge on, et teise pensionisamba reform on andnud valikuvabaduse. On neid, kes sellist võimalust väga ootasid ja muutuva turu tingimustes tegid õigeid ja kohati isegi paremaid investeerimisotsuseid, kui pakkusid vastavad fondid. Teisalt on ka neid, kes kindlasti vajavad väärika pensioni kogumiseks riigi suuremat tuge ja rohkem finantsteadmisi. Kindel on aga, et pensionisüsteem vajab veelgi muudatusi ja lisaraha nii tänaste kui ka homsete pensionäride heaks.