Aleksei Jevgrafov kandideerib Keskerakonna nimekirjas Riigikogusse

Aleksei Jevgrafov

Narva linnavolikogu liige ja endine Narva linnapea Aleksei Jevgrafov kandideerib parlamendivalmistel Ida-Virumaa ringkonnas Keskerakonna nimekirjas. Aleksei Jevgrafovi sõnul on just Keskerakond ajalooliselt Ida-Virumaale palju tähelepanu pööranud ning eelseisvatele valimistele läheb tema hinnangul vastu tugev meeskond, kellega koos on võimalus piirkonna arengusse reaalselt panustada.

“Konsulteerisin Keskerakonna Ida-Virumaa juhtivkandidaatidega põhjalikult ja sain kindlustunde, et neile läheb päriselt korda Ida-Virumaa inimeste käekäik ning neil on tahe muutusi ellu viia,” lausub Jevgrafov. “Praeguse koalitsiooni viimased tegevused on kahjuks suurendanud lõhet ühiskonnas ja ma ei näe, et neile läheks tegelikult korda Ida-Virumaa inimeste mõtted ja toimetulek.”

Aleksei Jevgrafovi sõnul võib Ida-Virumaa elanikkonna vähenemine kajastuda ka Riigikogu mandaatide arvus. “Valitavatel saadikutel lasub senisest suurem vastutus Ida-Virumaa arengus kaasa rääkida. Tuleb veenda ka teisi Riigikogu liikmeid, et piirkonnal on energiajulgeoleku seisukohalt äärmiselt suur roll ning kui me ei taha sotsiaalmajandusliku katastroofi tekkimist, peame andma sealsetele inimestele ja nende peredele kindlustunde homse ees,” ütleb Aleksei Jevgrafov, kes saavutas aasta tagasi toimunud kohalike omavalitsuste valimistel Narva linnas teise tulemuse.

Parlamendivalimistel on Ida-Virumaa ringkonnas Keskerakonna esinumber Riigikogu liige ja endine tippsportlane Kaido Höövelson ning teine number Euroopa Parlamendi saadik Yana Toom.

2 kommentaari
  1. Pääasi, et südamega 10 tundi ago
    Reply

    Kindlasti ka tervittused Yana poolt!

  2. harry 1 sekund ago
    Reply

    Esimene Makkabite raamat11
    Eestikeelne Piibel 1997
    11
    Ptolemaios VI toetab Demeetrios IIst ja sureb koos Aleksandriga
    1 Egiptuse kuningas kogus palju sõjaväge, mida oli otsekui liiva
    mererannas, ja palju laevu. Siis ta püüdis kavalusega vallutada
    Aleksandri kuningriiki ja liita oma kuningriigiga.
    2 Ta läks Süüriasse rahusõnadega, ja need, kes linnades olid,
    avasid talle väravad ning läksid talle vastu, sest kuningas
    Aleksander oli käskinud teda vastu võtta, kuna ta oli tema äi.
    3 Aga kui Ptolemaios linnadesse sisse tuli, siis ta jättis igasse
    linna sõjaväge linnaväeks.
    4 Kui ta lähenes aga Asdodile, siis näidati temale põletatud Daagoni
    templit ja selle ümber olevaid hävitatud linnu, pillutatud laipu ja
    põletatute jäänuseid, kes sõjas olid põletatud, sest need olid
    kuhjatud tema tee äärde.
    5 Ja kuningale jutustati, mida Joonatan oli teinud, et teda
    teotada. Aga kuningas vaikis.
    6 Joonatan tuli Joppesse kuningale vastu austusavaldustega, nad
    tervitasid teineteist ning jäid sinna ööseks.
    7 Siis Joonatan saatis kuningat kuni jõeni, mida hüütakse
    Eleuteroseks, ja pöördus tagasi Jeruusalemma.
    8 Aga kuningas Ptolemaios vallutas rannikulinnad kuni
    Seleukeiani ja haudus kurje kavatsusi Aleksandri vastu.
    9 Ja ta läkitas saadikud kuningas Demeetriose juurde sõnumiga: „Tule,
    teeme teineteisega liidu ja ma annan sulle oma tütre, kes nüüd on
    Aleksandril, ja sina saad kuningaks oma isa kuningriigis.
    10 Ma kahetsen, et andsin oma tütre temale, sest ta püüab mind
    tappa.”
    11 Ta teotas teda, sest ta himustas tema kuningriiki.
    12 Ta võttis temalt ära oma tütre ja andis Demeetriosele ning
    võõrdus Aleksandrist ja nende vahel tuli ilmsiks vaen.
    13 Ptolemaios läks siis Antiookiasse ja pani enesele pähe Aasia
    krooni, nõnda et temal oli peas kaks krooni: Egiptuse ja Aasia.
    14 Kuningas Aleksander oli aga sel ajal Kiliikias, sest selle
    piirkonna elanikud olid temast taganenud.
    15 Kui Aleksander sellest nüüd kuulda sai, läks ta sõtta Ptolemaiose
    vastu. Aga seegi läks teele ja tuli temale vastu tugeva sõjaväega ning
    sundis ta põgenema.
    16 Aleksander põgenes siis Araabiasse, et seal enesele kaitset
    otsida. Kuningas Ptolemaios jäi võitjaks.
    17 Aga araablane Sabdiel raius maha Aleksandri pea ning läkitas
    selle Ptolemaiosele.
    18 Kolmandal päeval pärast seda aga kuningas Ptolemaios suri. Tema
    linnaväed, kes olid kindlustes, surmati nende linnade elanike poolt.
    19 Ja Demeetrios sai kuningaks aastal sada kuuskümmend seitse.
    Demeetrios II ja Joonatani esimesed kokkupuuted
    20 Neil päevil kogus Joonatan kokku juudid võitluseks Jeruusalemma
    kindluse vastu. Ja nad valmistasid selle jaoks palju piiramisseadmeid.
    21 Siis mõned, kes oma rahvast vihkasid, Seaduse-vastased mehed,
    läksid kuninga juurde ja kuulutasid temale, et Joonatan piirab
    kindlust.
    22 Seda kuuldes kuningas vihastas. Kui ta seda oli kuulnud,
    läks ta otsekohe teele ning tuli Ptolemaisi. Ja ta kirjutas
    Joonatanile, et ta lõpetaks piiramise ja tuleks kiiremas korras
    Ptolemaisi temaga kohtuma.
    23 Aga kui Joonatan seda kuulis, siis ta käskis piiramist jätkata
    ja valis Iisraeli vanemate ja preestrite hulgast mõned saadikuiks ning
    läks ka ise hädaohtlikule teekonnale.
    24 Ta võttis kaasa hõbedat ja kulda, riideid ja palju muid
    kingitusi ning läks Ptolemaisi kuninga juurde ja ta leidis armu tema
    silmis.
    25 Siis süüdistasid teda mõned jumalakartmatud tema oma rahva
    hulgast.
    26 Aga kuningas kohtles teda, nagu tema eelkäijad olid teda
    kohelnud, ja ülendas teda kõigi oma sõprade ees.
    27 Ta kinnitas temale ülempreestriameti ja kõik muud aunimetused,
    mis tal enne olid olnud, ja pidas teda oma parimaks sõbraks.
    28 Joonatan palus nüüd kuningat, et ta jätaks maksuvabaks Juudamaa
    ja need kolm piirkonda Samaarias, ning pakkus temale kolmsada
    talenti.
    Uus ürik juutide kasuks
    29 See oli kuningale meelepärane ja ta kirjutas selle kõige kohta
    Joonatanile kirja, mille sisu oli niisugune:
    30 „Kuningas Demeetrios tervitab oma venda Joonatani ja juudi
    rahvast!
    31 Ärakirja kirjast, mille oleme teie pärast kirjutanud oma
    sugulasele Lastenesele, oleme kirjutanud ka teile teadmiseks:
    32 Kuningas Demeetrios tervitab isa Lastenest!
    33 Juudi rahvale, meie sõpradele ja ustavatele liitlastele, oleme
    otsustanud head teha nende poolt meile osutatud heatahtlikkuse pärast.
    34 Meie kinnitame neile Juuda alad ja need kolm piirkonda:
    Afairema, Lüdda ja Raamataimi, mis Samaariast on liidetud Juudamaaga, ja
    kõik, mis neile kuulub. Kõigile, kes Jeruusalemmas ohverdavad, me
    jätame kuningale kuuluva osa, mida kuningas varem igal aastal
    maa saadustest ja puuviljast neilt võttis.
    35 Ja muust, mis praegu meile kuulub, kümnisest ja meile tulevatest
    tollimaksudest, soolatiikidest ja meile tulevatest kroonimaksudest –
    kõigest sellest me loobume nende heaks.
    36 Mitte midagi sellest lepingust ärgu tühistatagu alates tänasest kuni
    igavese ajani!
    37 Kandke siis hoolt, et sellest tehtaks ärakiri ja antaks
    Joonatanile! See pandagu pühale mäele, nähtavasse paika!”
    Joonatan Demeetrios II liitlasena
    38 Kui kuningas Demeetrios nüüd nägi, et tema maal on rahu ja keegi
    ei pane temale vastu, siis ta saatis ära kogu oma sõjaväe,
    igaühe tema kodupaika, välja arvatud võõrad palgasõdurid, keda ta
    oli värvanud paganate saartelt. Sellepärast vihkasid teda kõik need
    väed, kes olid tema isade ajast.
    39 Trüfon aga, kes oli endine Aleksandri poolehoidja, kui ta nägi,
    et kõik väeosad nurisesid Demeetriose vastu, läks araablase Imalku
    juurde, kes oli Aleksandri poja Antiohhose kasvataja.
    40 Ta palus teda tungivalt, et ta annaks poja temale, et see võiks
    saada kuningaks oma isa asemel. Ta jutustas temale kõigest, mida
    Demeetrios oli teinud, ja vihast, mis tema vägedel tema vastu on. Ja
    ta jäi sinna kauaks ajaks.
    41 Joonatan saatis aga sõna kuningas Demeetriosele, et ta võtaks ära
    Jeruusalemma kindluses ja muudes kindlustes olevad väesalgad, sest need
    olid Iisraelile vaenulikud.
    42 Demeetrios läkitas siis Joonatanile sõna: „Ma teen sinule
    ja sinu rahvale mitte ainult seda, vaid ma tahan sind ja sinu rahvast ka
    väga austada, kui selleks on sobiv silmapilk.
    43 Nüüd siis sa teed hästi, kui läkitad mulle mehi, kes aitaksid
    mul sõdida, sest kogu mu sõjavägi on minust taganenud.”
    44 Joonatan läkitaski temale Antiookiasse kolm tuhat vaprat meest
    ja kui need kuninga juurde tulid, tundis kuningas rõõmu nende
    saabumisest.
    45 Linna elanikud aga kogunesid linna keskele, ligi sada
    kakskümmend tuhat meest, ja tahtsid kuninga tappa.
    46 Siis kuningas põgenes paleesse, linna elanikud aga vallutasid
    linna sissepääsud ja alustasid võitlust.
    47 Nüüd kutsus kuningas juudid appi ja need kõik kogunesid kohe tema
    juurde ning sedamaid hajus kogu rahvas linnas ja nad tapsid neist sel
    päeval ligi sada tuhat.
    48 Nad süütasid linna põlema ning võtsid sel päeval palju saaki
    ja päästsid kuninga.
    49 Aga kui linna elanikud nägid, et juudid olid saanud linna oma
    võimusesse, nagu need olid tahtnud, siis nad kaotasid julguse ja
    kisendasid kuninga poole palvega, üteldes:
    50 „Anna meile käsi, et juudid lõpetaksid sõdimise meie ja linna
    vastu!”
    51 Siis nad heitsid sõjariistad ära ja tegid rahu. Juudid
    tõusid aga ausse kuninga ja kõigi tema kuningriigis olijate ees ja nad
    läksid tagasi Jeruusalemma suure saagiga.
    52 Ja kuningas Demeetrios istus jälle oma kuningriigi aujärjel
    ning tema maal oli rahu.
    53 Aga ta salgas ära kõik, mis ta oli lubanud, ja võõrdus Joonatanist
    ega tasunud temale tehtud heategude eest, vaid rõhus teda väga.
    Joonatan Demeetrios II vastu
    54 Pärast seda tuli aga Trüfon tagasi ja koos temaga oli
    Antiohhos, kes oli alles noor poiss. Antiohhos sai kuningaks ja temale
    pandi kroon pähe.
    55 Tema juurde kogunes terve see sõjavägi, kes Demeetriose poolt oli
    laiali aetud, ja sõdis nüüd Demeetriose vastu. See põgenes ja võideti.
    56 Ja Trüfon võttis enesele elevandid ning vallutas Antiookia.
    57 Noor Antiohhos kirjutas siis Joonatanile nõnda: „Mina kinnitan
    sulle ülempreestriameti ja panen su valitsema nelja piirkonda ja
    sa kuulud kuninga sõprade hulka.”
    58 Ta saatis temale kuldriistu ja lauatarbeid ning lubas tal
    juua kuldkarikaist, riietuda purpurisse ja kanda kuldpannalt.
    59 Tema venna Siimoni pani ta väepealikuks „Tüürose trepist”
    kuni Egiptuse piirini.
    60 Joonatan läks nüüd välja, ületas jõe ja läks läbi linnade. Tema
    juurde kogunesid kõik Süüria sõjajõud, et teda võitluses aidata. Siis
    ta tuli Askeloni ja linna elanikud tulid temale vastu
    austusavaldustega.
    61 Sealt läks ta Gazasse, aga Gaza elanikud sulgesid väravad.
    Siis ta piiras linna, põletas tulega eeslinnad ja rüüstas need.
    62 Nüüd palusid Gaza elanikud Joonatani ja tema andis neile
    rahukäe, võttis nende ülikute pojad pantvangideks ja saatis need
    Jeruusalemma. Siis ta käis maa läbi kuni Damaskuseni.
    63 Kui Joonatan kuulis, et Demeetriose pealikud olid tulnud suure
    sõjaväega Galilea Kaadesisse, et teda tema tegevuses takistada,
    64 siis ta läks nende vastu. Aga oma venna Siimoni jättis ta
    kodumaale.
    Siimon vallutab Beet-Suuri
    65 Siimon lõi leeri üles Beet-Suuri alla ja sõdis kaua aega selle
    vastu, seda sisse piirates.
    66 Siis nad palusid temalt rahukätt ja tema andis selle neile, ajas
    aga nad sealt ära, vallutas linna ja paigutas sinna kaitseväe.
    Taplus Haasoris
    67 Joonatan ja tema sõjavägi lõid leeri üles Genneesareti järve
    kaldale ning läksid varahommikul Haasori lagendikule.
    68 Vaata, siis tuli lagendikul tema vastu võõramaalaste
    sõjavägi. Ja need, olles mäestikku paigutanud ka varitsejad, ründasid
    teda otsekohe.
    69 Siis tulid varitsejad oma paikadest välja ja sekkusid
    taplusesse.
    70 Kõik Joonatani mehed põgenesid nüüd, ja neist jäid paigale
    ainult Mattatias, Absalomi poeg, ja Juudas, Halfi poeg, kes olid
    sõjaväe ülempealikud.
    71 Joonatan käristas siis oma riided lõhki, raputas enesele mulda
    pähe ja palvetas.
    72 Seejärel pöördus ta tagasi võitlema nende vastu, võitis nad, ja
    nad põgenesid.
    73 Kui need tema mehed, kes olid põgenenud, seda nägid, siis nad
    pöördusid tagasi tema juurde ja ajasid koos temaga vaenlasi taga kuni
    Kaadesini, kuni nende leerini, ja jäid ise sinna leeri.
    74 Võõramaalasi langes sel päeval ligi kolm tuhat meest. Ja
    Joonatan läks tagasi Jeruusalemma.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.