Jüri Ratas, Eesti Keskerakonna esimees
Eestis elavatelt Venemaa kodanikelt ning määratlemata kodakondsusega inimestelt kohalike omavalitsuste valimistel valimisõiguse ära võtmine on võidujooks valijate koondamiseks, mitte julgeolekuküsimus või asi, mis vajab kiiremas korras lahendamist. Ühiskonna polariseerimine igasuguse adekvaatse põhjuseta ei saa tuua mingeid positiivseid tulemusi, mistõttu Keskerakond inimeste tühistamispoliitikaga kaasa ei lähe.
Reformierakond, Isamaa ja EKRE võtaksid inimestelt, kellele on antud alaline elamisluba ja kes maksavad Eesti riigile makse, valimisõiguse. Nüanssides on erakondade plaanidel erinevusi, kuid põhimõte on sama. See, et peaminister Kaja Kallas hiljuti teatas, et see valitsus valimisõiguse küsimusega ei tegele, ei ole mitte soovi, vaid võimaluse puudus. Riigikogus on esimese lugemise läbinud Isamaa saadikute algatatud eelnõu, millega Eestis elavad Vene kodanikud ja halli passi omanikud kaotaks oma hääleõiguse kohalikel valimistel. Seda algatust toetavad nii Reformierakond kui ka EKRE. Ja juhul, kui mingil põhjusel praegune Riigikogu koosseis menetlusega lõpuni ei jõua, minnakse teemaga edasi pärast valimisi.
Ei ole ühtegi põhjust, miks elamisloaga inimestele ja halli passi omanikelt tuleks valimisõigus ära võtta. See õigus peab jääma ja on olnud algusest peale mõeldud seaduses justnimelt nii, et kohalikud inimesed saaksid kohaliku elu asjades kaasa rääkida. Ka need, kes ei ole Eesti kodanikud, vaid on siin alalise elamisloaga.
Mittekodanikelt ja elamisloaga Venemaa Föderatsiooni kodanikelt valimisõiguse äravõtmise osas on olnud kriitilised ka Eesti Vabariigi president ja õiguskantsler, kes on korduvalt väljendanud arvamust, et antud tegevus rikub rohkem kui 100 000 Eestis elava inimese põhiseaduslikke õigusi. Õiguskantsler on kinnitanud, et juhul, kui vastavasisuline eelnõu vastu võetakse, siis alustatakse põhiseaduslikkuse järelevalve protseduuri ja asi antakse üle Riigikohtule.
Suur hulk neist inimestest on Eestis sündinud, terve elu elanud, kasvatavad siin lapsi ja peavad Eestit oma koduks. Valimisõigust ära võttes rikume mitte ainult nende inimeste õiglustunnet, aga anname ka selge signaali, et Eesti riik ei usalda neid, et nad ei ole meie inimesed. Hoopis selline suhtumine toob pikemas plaanis kaasa katkise ühiskonna kindlasti.
Seda tuleks praeguses olukorras just vältida. Arusaamatu on ka põhjendus, justkui Venemaa algatatud agressioon Ukrainas on äkitselt tekitanud selliste väga radikaalsete muudatuste vajaduse. Siduda eesti elanikud ja nende võimalus kaasa rääkida oma kogukonna elus kohutava sõjaga Ukrainas, on vabandus, mis ei veena. Veenvam on erakondade poliitiline kalkulatsioon, mis peab silmas lihtsalt järgmisi kohalikke valimisi, aga ka riigikogu valimisi 5. märtsil.
Eemale tõukamise asemel peame pingutama, et Eestis elavaid inimesi tugevamalt riigiga siduda. Keskerakond toetab põhimõtet, et enne 1991. aastat Eestis elanutele määratlemata kodakondsusega inimestele tuleb kodakondsus anda lihtsustatud korras.
Panen valitsuserakondadele südamele, et nad lõpetaksid poliitilised mängud ja loosunglikud asendustegevused ning hakkaksid lõpuks tegelema pärisprobleemidega. Inflatsiooni osas oleme jätkuvalt Euroopa Liidus liidripositsioonil ning siiani on lahendamata suurettevõtete ja kohalike omavalitsuste toetamise küsimus Paljud pered ei tule enam arvete maksmisega toime, ajakirjandusväljaannetest vaatavad vastu pealkirjad koondamistest ja pankrottidest. Esimene lumi on maha sadanud ja külm talv on veel ees ja samas räägivad kõik prognoosid hinnatõusu jätkumisest Valitsuse fookus on aga eelseisvatel parlamendi ning tulevastel kohalike omavalitsuste valimistel.