Eesti maaelu elujõulisus on väärtus, mille eest tuleb riigil tugevalt seista. Kurvastav on lugeda, kuidas maakoolide püsimine on suuresti raha taga, kuna kohalikel omavalitsustel ei ole piisavalt vahendeid koolimaju senisel kujul ülal pidada ja õpetajate palgakasvuga toime tulla. Rahalised raskused ei peaks aga viima maakoolide sulgemiseni. On oluline, et riigi poolt oleks tuntav abikäsi, et igas Eestimaa paigas on kättesaadav kodulähedane haridus. Vähetähtis ei ole ka see, et just kooli olemasolu on aidanud paljudel peredel maale kolida. Kuid pidev ohutunne kooli sulgemise ees on ka piirkonna arengu jaoks pidurdav ja tekitab ebakindlust tulevikus maale elama kolida soovivate elanike seas.
Lapsi kipub küll maapiirkondades vähemaks jääma, kuid külastades maakoole on alati südamest rõõmustav näha, kui pühendunult teevad tööd maakoolide õpetajad ja kui õpihimulised on lapsed. Ümbritsev mõjutab palju ja arusaadavalt on väikeses koolis mõnusam õppida, sest õpetaja tähelepanu on rohkem õpilastel. Seetõttu ei tohi koolide olemasolu vaadata vaid kulude võtmes, vaid ka sellest vaatest, kui palju annab see kogukonnale tagasi.
Eestis on väga erineva asustustihedusega, ühendustega ning vahemaadega piirkondi. Keskerakond on alati teadvustanud nn linna- ja maakoolide erisusi. Kõige paremini tunnevad kohapealseid olusid kogukonna liikmed ise ning suudavad volikogude kaudu otsuseid teha.
Rohkem digipööret
Hariduspoliitika on Keskerakonna äsjalõppenud riigikogu valimiste platvormi kõige esimene peatükk ehk meie erakonna jaoks on haridusküsimused ääretult olulised. Oleme välja toonud hulga punkte, mis kehtivad nii koolidele üldiselt, kui arvestavad ka erisusi. Näiteks on meie lubaduste hulgas: käivitame investeeringute programmi korrastamaks ja nüüdisajastamaks meie haridusasutusi üle Eesti. Kuid sealt leiab ka muid punkte, näiteks õpetajate töötasu ja motivatsiooni kohta.
Oleme kodulähedase hariduse tagamiseks ka omajagu ära teinud. Kui Keskerakond kandis valitsusvastutust, siis tõsteti kohalike omavalitsuste tulubaasi majanduskriisiaegsete kärbete tasemele. See andis linnadele ja valdadele lisaressursi muude vajalike tegevuste kõrval ka kodulähedasse haridusse investeerida.
Digilahendusi arendati koroonaperioodil tugevalt ning kasutajad võtsid need omaks. Samas näitas see, et vajadus n-ö päriselt koolis käimise järele on suurem, kui varem võib-olla arvati. Õpilaste võimete ja pädevuste erinevused tulid selgelt välja.
Kindlasti on vaja, et meie e-õppevahendid oleksid ajakohased ning neid arendataks pidevalt, kuid need ei asenda õpetajat, klassiruumi, koolimaja ega kaasõpilasi. Samas peaksime endalt küsima, kas oleme hajaasustusega piirkondades kasutanud kõiki e-riigile omaseid võimalusi tänapäevast haridust omandada.
Tean inimesi, kes juhivad suure osa ajast kaugtööl olles suuri ettevõtteid, järjest rohkem riigiasutusi pakub paindlikke töövorme ning isegi perearstide hulgas on leidnud kasutust videokonsultatsioonid. Ei ole saladus, et maakoolidesse on keeruline õpetajaid leida ja olemasolevad pedagoogid peavad andma mitut õppeainet. Pakun siinkohal välja, et kodulähedase hariduse jätkusuutlikkuse huvides võiks praegusest aktiivsemalt rakendada veebitunde, kus õpetaja saaks ekraani vahendusel korraga tundi anda mitmele maakooli klassile. Õpilased oleksid loomulikult klassiruumis ja neile pakuks tuge abiõpetaja.
Valitsus ei hooli maapiirkondadest
See on loomulikult ainult üks meede, mida valitsust moodustavad erakonnad peaksid kindlasti kaaluma, et koolidele vajalikku tuge pakkuda. Esmajoones tuleb muidugi vastata küsimusele – kas kodulähedase hariduse tagamine on riiklikult oluline teema. Kahetsusväärsel kombel ei ole ma kuulnud maakoolide osas toetavaid sõnumeid tänaselt haridusministrilt Tõnis Lukaselt (Isamaa). Loodava valitsuskoalitsiooni liikmetest üritas poliitilise avaldusega („Omavalitsused, pange koolide sulgemine pausile, kuni koalitsioonilepe on tehtud.“) miinust vähendada Lauri Läänemets (SDE), kuid tema sõnadel puudub kaal. Nii, nagu tehti üle sotside juhi pea ära otsus kaotada tasuta ühistransport, nii kirjutatakse üheskoos alla ka maakoolide sulgemisele.
Ma ei süüdista siinkohal valusaid otsuseid tegema pidanud kohalikke omavalitsusi, kes on aastaid maakoolidele oma eelarvest peale maksnud. Tegu on oluliselt sügavama ja laiema probleemiga, mis kätkeb endas regionaalpoliitikat selle kõige laiemas mõttes, ning loomulikult ka julgeolekualaseid küsimusi. Võime vaid ette kujutada, mida võib kaasa tuua olukord, kui mahajäetud talumajades on kustunud viimanegi tuluke ja äärealadel vihiseb vaid tuul.
sellise valitsusega mis nüüd tuleb peabJu kõigeks halvaks valmis olla. eks me juba teame ka mis meid ees ootab ega see pole esimene reformistlik valitsus. Ju nendel inimestel kes valisid reformierakonda on ükskõik kuidas on lood meie maaeluga. Valitsuses tõstetakse palku mis on niigi suured ja ei hoolita sellest et meil on ka vaeseid kes abi vajavad.Ju ikka E-valimised olid valed. Ei saa ju mõelda et meie inimesed on nii ebaõiglased et valivad neid poliitikuid kes pole meie riigi heaks midagi positiivset teinud.
idi nahui kesiku varas
Selluse valitsusega mis nüüd tuleb peab ju kõigeks halvaks valmis olema.
Raha on vähe maaelu arendamiseks ja vaesemate inimeste abistamiseks aga raha on küllalt et saata seda teistele kuigi see abi on nagu tilk merre. Abistama peavad rikkamad riigid. tahetakse maakoolid sulgeda et las meie lapsed käivad kaugel koolis aga Ukrainale saadetakse tapariistu.Põgenikest on muidugi kahju aga neid peaks võtma castu rikkad suurriigid kellel pole vaesusega probleeme aga eriti need riigid kes saadavad Ukrainasse relvi. Tegelikult kui nad seda ei teeks poleks ka sõda aga eks Bidenil on pma huvid Ukraina suhtes. USA on käinud pommitamas mitmeid riike. Ilma tema sekkumiseta poleks ka Ukrainas sõda. EL-ul pole aega aidata vaesemaid riike sest tegelevad mõttetute sanktsioonidega mis ei muuda midagi.
Oma mees Jüri Kivit avab südame ja hinge meie valitsusest!
Tuul vihiseb varsti igalpool kui see majade renoveerimise ORJUS jatkub.!
Hullumeelne või nii hoolimatu paneb peale sellise sunduse meie ligases vaesuses.
Ja siis hakkame tuuleveskeid ka veel ehitama ja kinni maksma. Loomad ei talu neid, sest levitavad infraheli ajuti, seesama mis enne maavärinaid ja vulkaanipurskeid ja merel ajuti teatud kohtades. Inimene seda ei kuule,
aga ta närvisüsteem kannatab.
Kas keegi on mõelnud, et päikesepaneelide katustele panek tekitab elektromagnetvälju ja mõjub ülemiste korruste elanikele? Muudkui aga teeme ja lõhume.
Pole vaja otsida uusi valitsejaid. Meil on ilusaim peaministrinna ja kõik on naa kadedad!
munitsipaalkorterite ehitamiseks , millisest saaks 25000 keskmist krt. Ja see tuleks teha väljaspool linnasid – Virumaa, Narva, Võru,Põlva, Valga, Peipsiäärne , jmt. kohad – arstidele, politseile, päästele, õpetajatele, lasteaednikud, üüripinnad tööandjatele, jt. vajalikele ametitele ehk siis elamispinnad, mida erastada ei saa või soovi korral peale 25 aastat , jääkväärtusest.
Ainult nii saab hoida elus maaelu ja selle käigus lammutada vanad, kõlbmatud hooned. Meie eriolukord tuleks selgitada Euroopas. Nii oleks võimalus, et osaliselt tekib ka vahetuspindasid kuhu saab ümberasustada ka mõttetut rekkimist mittetehes teatud majadele, nendele krt. saajatele tuleks maksta jääkväärtus kui sissemaks ümberkolimisel uuele pinnale erastamisosakuks uuele väärtusele. Raha välja ei makstaks kuid pärandada seda saaks sama, uue pinna osakuna. Seega oleks võimalus saada lahti tondilossidest ja mõttetust laenamisest inimestel , samas oleks tagatud elamispinnad KOV.
Praegune mõte – mingi 60 aastaste paneelikate ja tühjade tellisvuukidega , mida riik tahab koos Euroga pealepressida sundrenoveerimine võlgadega surmani ja siis lõpuks vajab lammutamist , on ärikate huvi ja alusetu rikastumine , seega tahetakse inimesed ajada hauda või riigist välja. Riik ei ole tegelikku korrasolekut hinnanud ja eksperdid ei jõua keegi enam neid praegusi Nsv aegseid elamuid kvaliteedis hinnata – need betoonispetsialistid on kadunud (lahkunud) ja kõikidel majadel pole projekte – need aurasid ära Rajooni TSN ehitusosakondadest- kuhu ? keegi ei tea ja see oli siht – et sa peaksid tellima uue projekti kui erastasid suurelamus ja KÜ muutusid. Projektid kadusid ka Laari aegsel maaelu lammutamise käigus sovhoosidest-kolhoosidest ja kohalikest külanõukogudest.
eks siis teki meil kodutute sulaste, tööliste, teenistujate rändklass, kui peremehele ei meeli, peremehel st.tööandjal alati käed KOV-s sees ja teiste omasugustega kampas. tekivad mustad nimekirjad kes libestita ei poe ja ongi nagu Dreiser omal ajal kirjeldas USA kapitalismi. aga eks sinna me püüa, sest selles peitub vabadus.otsige üles. kui mul pole oma isiklikku kodu, siis olen ju kodutu ja isiklike tõekspidamisteta -need peksab peremees mulle pähe, miipalju kui minusugusel lendlaastul tarvis on.
KOV pind pole sinu pind, pole omand. Seal määratakse isegi see, kas kassi pidada tohid. see kõik toimub juba.
aga renoveerimiste jamast saab kergendust vaid vastava fondi loomisega
vaesematele, kellet on HULLUMEELME renov. nõuda, nagu enamus pensionäre on ja nemad ei vaja seda teie jõukamate renoveer, ja kapriise, kes oma sigidikele meele järele olla soovides tahavad näidata neile eluajal mis “hinnaline” pärandus ootamas ja sedasi armastust, tähelepanu osta.V vaesed üksiklased eakad aga ei vaja renov, sest surevad ära, ja tänu renov. surevad kiiremini.
fond siis maksab nende renov kulud ja korteriomanikule jäävad kõik omanikuõigused-eelkõige müüa siis kui soovib või mitte. fond saab raha tagasi pärijatelt peale surma, tavaliselt on selleks KOV või kui omanik müüb.nii lihtne lahendus ja omand on säilitatud – inimesel pole jalgu alt löödud ja ta pole leht asjuliste kõhutuules. elatakse sanitaarremondita pindadel, sest pole raha, ja nüüd hakka veel teiste tahtmise peale väljast renov.!
30 a. EV iseseisvust. Eestis on näha palju uut juurde ehitatud ,paljudel peredel pikad võlad kaelas
AGA KA- vaatad külasid, ilusad nn. NSVL ajal ehitatud kolhoosi keskused. Inimestel on töö ja ka kaasaegsed liiklusvahendid aga majal kukub endise aja krohv maha. Katused ka endisest ajast. Mõni on suutnud vaid akna vahetada. Keskkütte asemel on igal ühel oma küttesüsteemike mille toruke suundub maja silikaadist ventilatsiooni korstnasse ?!
Endine reziim ehitas koole, lasteaedu. KEK , MEK-id ettevõtetele ka korterid sh ühepere elamud- tule ainult tööle !
Kaasaja reziim on paljudest kohustustest end vabastanud- sinu jaoks on pank ja võlad ja siple ise – kui sedagi saad !
Enamus noortel täis tupik seis- hea kui vanemad ……
Olemasolevalt reziimilt muud me ei kuule kui raha põle , hakake tööle , tõmmake vööd kinni poole , kärbime siit ja sealt – ise aga keeravad rahvusvahelisel tasemel sõna otseses mõttes sitta kaela.
Eesti on suurepärase asukoha ja infrastruktuuriga riigike, aga meie riigimehed oma hammaste kiristamisega pole suutnud seda ära kasutada ! Või viie aastaga viie rikkama riigi sekka !
Jäi ütlemata . Endisel ajal olid maamajakesed kuumaks kaubaks. Enamustel majakestel oli ka maalapike ja nii pigistasid 0,6 hektarilt põrkna või kapsa ridadega ühe suvega uue Mosse auto raha välja – see on omast praktikast !!!
Loomapidamine oli ka popp- kuid mitte kõige puhtamal teel- aga nagu üks tuttav Eesti mees ütles : Aga midagi riigi piiridest ei läinud välja !!!.
Täna pole ümbruskonna endise riigi majandi territooriumil ei ühtegi lehma ega kuule sea ruigamist (Ei suurmajandis ei üksiküritajal). Põllud on küll hooldatud ja neil liiguvad kaasaegsed masinad, aga need poolenisti panga omad
See loomakasvatus võiks üldse olemata olla.Mis teisele Elusolendile teed, saab ka sinu osaks kord. Sest kujundad maailma seliseks.
Mida Ratas (loe: munadeta mees) sellest üldse teab. Ta elab pirital häärberis ja jahub midagi äärealadest.