Omavalitsustel on riigiga mitmeid teemasid arutada, aga alustuseks tuleks parandada nende rahalist seisu, kirjutab Tallinna linnapea ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu esimees Mihhail Kõlvart vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Teadupärast ei saa kohalike omavalitsuste rahalist seisu just kiita. Koalitsioonikõnelustelt tulevad sõnumid kohalike maksude kohta on tervitatavad, aga riigieelarvest eraldatava tulumaksumäära suurendamine unustati ära. Kui kolmikliit arvab, et kohalikud maksud on võluvits, mis päästab omavalitsused rahalistest raskustest, siis nii see ei ole. Kohalike maksude nimekirja laiendamine on üks instrument, millega saab omavalituste finantsautonoomiat suurendada, aga esmatähtis on suurendada eraldatava tulumaksu määra.
Lisaks peaks vaatama üle riigi tasandus- ja toetusfondi. Pärast pandeemiat, sõda ja kõiki teisi kriise ei vasta fondid enam uuele reaalsusele. Seda eriti rohereformide kontekstis, aga mõned omavalitsused on hädas kohalike teede renoveerimise või muude üleriigilise tähtsusega unikaalsete taristu- ja kultuuriobjektide rahastamisega.
Kõik omavalitsused ei pruugi rakendada kohalikke makse, sest neile ei ole see mõistlik. Samas tundub järjest imelikum see, et Tallinnas ei ole turismimaksu. Aasta algusest kehtib Riias turismimaks üks euro öö pealt. Juba mõned aastad kogutakse maksu turistide pealt ka Vilniuses, rääkimata sellest, et turismimaks kehtib pea igas teises Euroopa pealinnas. Turistide arv ei ole seejuures vähenenud, Vilniuses on märgata hoopis turistide arvu kasvu.
Üks omavalitsuste mure on ka puudulik seadusandlus. Näiteks paneb riik jäätmeseadusega omavalitustele terve rea kohustusi, aga jäätmehoolduse korraldamiseks on jäetud väga piiratud õiguslikud võimalused. Sisuliselt saab omavalitsus kehtestada jäätmekava ja jäätmehoolduseeskirja ning korraldada veohankeid ja teostada järelevalvet hangete üle.
Sellise õigusliku regulatsiooni tulemusel on kõige suuremaks probleemiks see, et omavalitsustel puudub praegu sisuliselt võimalus ise jäätmekäitlust arendada ja rahastada, sest omavalitsusel ei ole lubatud elanikelt jäätmekäitlustasu koguda. Suurem osa Euroopa liidu liikmesriike on olmejäätmete kogumise ja ringlussevõtu süsteemi rajanud omavalitsusekesksele mudelile, sest nii saab omavalitsus elanikke motiveerida jäätmeteket vähendama, prügi sorteerima ja suunama jäätmeid taaskasutusse.
Seda on vist palju palutud
Seadusemuudatuste, õigusaktide ja eelnõude koostamisel võiks olla juures finantsmõjude analüüs. See on hetkel vist palju palutud, sest tihtilugu saadetakse seaduseelnõud omavalitsusele tutvumiseks ja seisukoha avaldamiseks lühikese tähtajaga. Näiteks saadeti ehitusseadustiku ning ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu omavalitsusel tutvumiseks möödunud aasta 12. septembril, tagasisidet oodati kuni 15. septembrini. Aga see on isegi hästi, sest sotsiaalhoolekande seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu saadeti 22. septembril ja tagasiside esitamise tähtaeg oli juba 23. septembril. Me ei saa siin rääkida väga kvaliteetsest arutelust.
Neid näiteid on veel ja omavalitsustel on mitmeid teemasid, mis väärivad kõik eraldi pikka käsitlust. Aga alustuseks tuleks parandada omavalitsuste rahalist seisu ja anda võimalus oma sissetulekuid paremini kontrollida.