EUROOPA Komisjoni kevadprognoosi kohaselt näitas Euroopa Liidu majandus eelmisel aastal keerulises ülemaailmses kontekstis tugevat vastupanuvõimet. Eesti oli 27 liikmesriigi seas ainus, kus majandus eelmisel aastal langes. Seda 1,3 protsendi võrra. Tegemist on kaks korda sügavama majanduslangusega, kui koroonakriisist tingitud eriolukorra aastal.
Euroopa Liidu tasemel tõdeti, et tänu sihikindlatele jõupingutustele energiajulgeoleku tugevdamisel ja valitsuste õigeaegsetele toetusmeetmetele suudeti vältida talvist majanduslangust. Ollakse isegi kindlas mõõdukas kasvus ka sel aastal, kuid Eesti kohta see ei käi. Talvine majanduslangus oli Eestis viimase aasta võrdluses sügavaim – eelmise aasta viimases ja ka selle aasta esimeses kvartalis kogesime neljaprotsendilist kukkumist.
Taaskord on leidnud tõestust, et Reformierakonna nägemus tõhusast majanduspoliitikast ei päde. Keeldudes asjakohastest ja ajutistest toetusmeetmetest lohistati Eesti majandust erakordselt kõrgest inflatsioonist majanduslanguseni välja. Selle tulemusena on Eesti töötlev, just ekspordile suunatud tööstus eriti keerulises olukorras. Eksportivatel ettevõtetel on tänu kiirele kulude kasvule ja hinnatõusule rahvusvaheliselt konkureerida üha keerulisem.
Euroopa majandus on suutnud ohjeldada Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja negatiivset mõju. Vastupidiselt Eestile rakendasid teised riigid tõhusaid energiatoetuse meetmeid. Seeläbi liikusid märkimisväärselt madalamad energiahinnad läbi majanduse, vähendades ettevõtete tootmiskulusid ja tarbijate energiaarveid. Euroopa Komisjon räägib põhjendatud uhkusega käesoleva aasta kasvuprognoosi parandamisest, sest oodatust parem aasta algus tõstab Euroopa Liidu majanduse kasvuväljavaated 2023. aastal ühe protsendini.
Eestile prognoositakse seejuures majanduslanguse jätkumist. Sel aastal kogeb langust lisaks Eestile veel ka Rootsi, kuid 25 Euroopa Liidu liikmesriiki jätkavad majanduskasvuga. Pole vähetähtis, et ka meie lähimate naabrite – Läti, Leedu, Soome – majandused kasvavad, mis näitab selgelt, et valitsus on oma otsustes astunud valesid samme.
Ajal, mil Eesti inimesed ja ettevõtted vajavad riigi tuge, et üldise elukalliduse tõusuga hakkama saada, korrutab meie praegune valitsev koalitsioon oma ainsat loosungit, et “raha ei ole” ja tuleb hoopis kärpeid teha. Kas tõesti on see nende arusaamade kohaselt ainus viis riigi rahanduse parandamiseks?
Teatavasti võrdub üheprotsendiline majanduskasv Eesti jaoks ligi 400 miljoni euroga ning korjates sellest umbes kolmandiku maksudena kokku, räägime umbes 130 miljoni euro suurusest eelarvetulust. On selge, et aina kärpides ei saa majandustsüklit tasandavat poliitikat ellu viia.
Lisaks majanduslangusele oleme Euroopas esirinnas ka hinnatõusude poolest – viimase kahe aasta jooksul ehk siis Reformierakonna valitsemisperioodil on Eesti tarbijahinnad tõusnud 34,8 protsenti, mis on suurim tõus eurotsoonis. See pole põhjus uhkuse tundmiseks. Olenemata sellest on valitsuskoalitsioonil kavas lajatada maksutõusudega, mille puhul kehtib tavaline reegel, et need mõjuvad majandusele jahutavalt, mitte kasvatavalt.
Käibemaksu tõus lisandub kõigi kaupade ja teenuste hindadele, mis tingib seejärel veel omakorda täiendava hindade kasvu, ning tõenäoliselt tuleb Eesti Pangal järgmise aasta inflatsiooni prognoos veelgi ülespoole vaadata.
Tulumaksureform soosib jõukaid. Siit tekibki küsimus – kas praeguse majanduslanguse perioodil on kohane makse tõsta?
Teatavasti eelarve puudujääki see palju ei mõjuta. On kahetsusväärne, et see 200 eurot, mille riik plaanib tulevast aastast peretoetuste arvelt vähendada, ei kanna endas eesmärki, et lapsetoetusi võrdsemalt jagada. See on hoopis selleks, et kinni lappida Reformierakonna valimislubadusi. Nii võetakse raha vaesematelt ja peredelt ning jagatakse seda rikkamatele. Kuidas saakski teisiti nimetada 500 miljonit eurot maksvat Reformierakonna tulumaksureformi, millega kingitakse keskmisest jõukamatele inimestele iga kuu 700 eurot maksuvaba tulu?
Arvestades riigi demograafilist olukorda ja asjaolu, et mullune sündimus oli Eestis rekordmadal – see annab negatiivse väljavaate ka käesolevale aastale –, oleks selle ümber pööramiseks kohane rakendada sobivaid perepoliitilisi meetmeid. Nii mitmeteski kriisides on silma paistnud, et inimesed ei soovi keerulises ja ebastabiilses olukorras lapsi ilmale tuua, mis on põhjustanud sündide edasilükkamise, kuid just siin oleks riigil võimalus toetada ja julgustada noori oma peret looma. Kindlasti ei sünni lapsed ainult raha pärast, kuid laste- ja peretoetused on oodatud tugi, mis näitab riigi suhtumist ja võimaldab peredel üldise elukalliduse tõusuga paremini hakkama saada.
Praegune valitsus liigub aga vastassuunas, kärpides olulisi toetuseid ja tõstes makse majanduslanguse ajal ning kahjustades veelgi nende inimeste toimetulekut, keda tõmbetuuled majanduses enim mõjutavad.
Selle raha eest võib reenata küll!
Pole viga- riik ei tegele rahakoti täitmisega- vaid järje pidevalt näeb vaeva selle hävitamisega. Transiidi hävitamine russofoobse (jänkide tallalakkumise) poliitikaga. Turisminduse, (ettevõtluse) hävitamine jne.jne. Ref. rotid ainult makse tõstma.
Mis arengut saab olla riigis kus praktiliselt on hävitatud lennundus raudtee ja laevandus Ja seda kõike sõprade ämääriklaste soovitusel EL totter majanduspoliitika on viinud isegi Euroopa juhtriigi Saksamaa vabalangusse Soome väriseb homse päeva ootuses Kreeka ei suuda enam migrante toita Itaalia põõab kasutult võidelda EL juhtülburitega Ainult meie kaldalised vahivad Brüsseli käsulaudu nagu piiblit