Valitsuskoalitsioon on rääkinud suurtest riigieelarve kärbetest, põhjenduseks eelarve tasakaalu poole liikumine. Kõlanud on erinevaid numbreid, mis elavad juba oma elu. Kõigepealt öeldi, et vaja oleks kärpida miljard eurot aastas, nüüd peaminister on välja öelnud, et ehk õnnestuks 50 miljonit kokku hoida.
Suurusjärkudes erinevad numbrid näitavad, et tegelikult mingit selget plaani pole ja kogu kärpeteema tundub praeguse valitsuskoalitsiooni asendustegevusena. Või siis tulebki kokku samasugune Reformierakonna poolt initsieeritud „krokodillikomisjon“ kui 2009. aastal majandussurutise ajal.
Siis lõikasid kärpekäärid omavalitsuste tulubaasi, pensionitõusu, tervishoidu ja majanduse elavdamiseks vajalikke riiklikke investeeringuid. Tulemuseks oli majanduse vindumine, töökohtade kadu, paljude tööealiste inimeste lahkumise koos peredega Soome ja mujale maailma.
Keskerakond on seisukohal, et riigivalitsemises efektiivsuse otsimine on vajalik igal ajal. Seda tuleb teha põhjalikult, analüüsides riigiasutuste toimimist, leida dubleerimised, juhtimistasandi ja tugifunktsioonide konsolideerimisvõimalused jne. Sellega tegelesime Jüri Ratase valitsuste ajal intensiivselt, viimaste Kaja Kallase valitsuste ajal ei ole kuulnud enam ühestki uuest riigireformi tegevusest.
Praegune valitsus on ühe suure poliitilise asendustegevusena hakanud ümber kujundama ministeeriume (regionaalministeerium, kliimaministeerium) ja seda ilma sisulise analüüsita, kas ja kuidas need muudatused parandavad riigivalitsemist või erinevate valdkondade arengut. Pigem tekitab see lähemaks paariks aastaks suure segaduse ministeeriumide töös, sisuline töö kindlasti kannatab.
Keskerakond leiab, et enne kui kärpekääridega vehkima hakata, tuleks teha mõned põhimõttelised otsused, mis lühemas ja pikemas perspektiivis aitaksid vähendada eelarveauku, aitaksid viia majanduse taas kasvule ja parandaksid riiklike teenuste taset.
- Jätta ära nn maksureform – Reformierakonna kõige kallim valimislubadus, mis viib riigieelarvest 500 miljonit eurot ja jätab selle keskmisest suuremat tulu teenivatele inimestele. Alternatiivina võiks rakendada astmelise tulumaksu, mille mõju riigieelarvele võiks olla vähemalt neutraalne.
- Kiiresti rakendada riiklike investeeringute programm majanduse elavdamiseks (näiteks teedeehitus, omavalitsuste investeeringutoetused). Alustuseks tuleks riigi poolt lähiaastatel tõsta kaasrahastust Euroopa Liidu taasterahastu ja struktuurifondide toel teostatavatele projektidele. Riigikontrolli hiljutisest auditist selgus, et eurorahade kasutamise seis on katastroofiliselt kehv. Siin võiks iga lisatud euro majanduskasvu kiirendamisse tuua riigieelarvesse tagasi kordades rohkem. Kuna nii ettevõtjatel kui ka omavalitsustel pole lähiajal piisavalt raha omaosaluse tagamiseks (keskeltläbi 30% projektide maksumusest), ei suudeta eurorahasid kasutusele võtta. Eesti ettevõtted on energiakriisis ja hinnatõusus kaotanud konkurentsivõimes, kuna Kaja Kallase valitsused pole teinud midagi inflatsiooni ennetamiseks ja leevendamiseks
- Algatada riigikogus ja avalikkuses põhjalik debatt varamaksude üle. Oleme selles valdkonnas nii Euroopa Liidu liikmesriikide kui ka OECD riikide hulgas punane latern, meil varamaksud sisuliselt puuduvad. Ehk siis valitseb endiselt kauboikapitalism, kus varad on maksustamata. Valitsuskoalitsiooni poolt väljakäidud maamaksu tõstmine on selgelt kosmeetiline ja silmakirjalik (maamaks 60 miljonit, KOV kogutulud 2,4 miljardit). Usaldushääletustega vastuvõetud maksutõusud ei anna omavalitsustele ruumi maamaksu tõsta, sest inimeste ja ettevõtete toimetulek on niigi maksutõusude löögi all.
- Jätkata sisulise riigireformiga, mis võimaldab tõsta riigihalduse taset ja hoida ära kulude kasvu tulevikus. Kuna riigihalduse ministrit praeguses valitsuses pole, siis peaks riigireformi eest vastutama peaminister. Ja seda sisuliste tegevustega, mitte ministeeriumide ja riigiametite siltide vahetamisega.