Tallinna linnavalitsus võttis kolmapäeval vastu linna lasteaedade ja koolide eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava.
Esimene, 2023/24. ja 2024/25. õppeaastat hõlmava perioodi tegevusplaan keskendub viiele prioriteetsele suunale, milleks on haridusasutuste juhtide ja õpetajate toetamine vajaliku eesti keele taseme saavutamiseks, õpetajatele koolituse pakkumine mitmekeelsete õpilaste õpetamise metoodikate osas, riigi ja linna tasandil õigusselguse loomine, õppematerjalide ja keeleõppe toe tagamine õpilastele ning uute õpetajate värbamistugi.
Linnapea Mihhail Kõlvarti sõnul on eestikeelsele õppele üleminek pikk ja mitmetahuline protsess, mida tuleb ellu viia olukorras, kus meie lähtepositsioon õpetajate osas on väga keeruline ning riigipoolne reformi elluviimise eelarve ei vasta tegelikele vajadustele. „Tallinna tegevuskava eestikeelsele õppele ülemineku toetamiseks ei dubleeri riigi plaane, vaid hõlmab endas meetmeid, et toetada õpetajaid ja õpilasi nii eestikeelsetes koolides kui ka nendes koolides, kus toimub üleminek eestikeelsele õppele,“ ütles Kõlvart.
Eestikeelsele õppele minnakse üle praeguste õpetajate arvuga. Seetõttu on Tallinna peamine eesmärk esimesel aastal toetada maksimaalselt õpetajaid, kes võiksid saavutada C1 eesti keele taseme. „Oleme sellega juba varem alustanud, kuid nüüd suuname sellele veel täiendavat ressurssi. Selleks korraldab linn õpetajatele kursusi C1 eesti keele taseme saavutamiseks,“ märkis Kõlvart. „Uute, vajaliku kvalifikatsiooniga õpetajate värbamiseks lasteaedadesse ja koolidesse pakub Tallinna Haridusamet keskset tuge ning sel eesmärgil käivitatakse projekt „Spetsialist õpetajaks““.
Oktoobrist alustatakse keelerände projektiga, kus venekeelsete haridusasutuste õpetajad saavad võimaluse toetada ja arendada oma erialast keeleoskust eestikeelses koolis või lasteaias ning eestikeelse koolieelse lasteasutuse õpetajad saavad omakorda toetada ja arendada venekeelse lasteaia koolieelikute rühma laste eesti keele oskust. Samuti toetatakse õpetajate individuaalset keeleõpet keeleäpiga.
Õpetajate kvalifikatsiooni tõstmiseks pakutakse õpetajatele ainedidaktilisi täienduskursusi koostöös ülikoolide ja Tallinna Õpetajate Majaga. Samuti pakutakse koostöös Tartu Ülikooliga õpetajatele lõimitud aine- ja keeleõppe metoodikate õpet ning kursusi õppimisest ja õpetamisest mitmekultuurilises õpikeskkonnas eelkõige eestikeelsete koolide õpetajaid silmas pidades. Didaktilis-metoodiliste õppematerjalide ja -keskkondade kättesaadavuse tagamiseks võetakse vene õppekeelega koolides kasutusele õpikeskkond Opiq.
1.ja 4. klasside õpilaste eesti keele toetamiseks ja paremate õpitulemuste saavutamiseks on kavas õppekava toetava kogupäevakooli kontseptsiooni väljatöötamine ja rakendamine eelkõige 4. klasside õpilasi silmas pidades. Enne eestikeelsele õppele üleminekut õppisid lapsed riikliku õppekava järgi eesti keelt ainult kaks korda nädalas, mis nüüd raskendab neil ainetundides teadmisi eesti keeles omandada.
Õigusselguse loomine riigi ja linna tasandil hõlmab 1. klassi minevatele lastele koolikoha määramise süsteemi uuendamist, arvestades üleminekut eestikeelsele õppele.
Tegevusplaani töötas välja linnavalitsuse 31. mail moodustatud eestikeelsele õppele ülemineku ajutine komisjon.
Vastavalt riigikogus 12. detsembril 2022 vastu võetud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning teiste seaduste muutmise seadusele algab alates 1. septembrist 2024 koolieelsete lasteasutuste, põhikoolide ja gümnaasiumide üleminek eestikeelsele õppele. Eestikeelsele õppele minnakse üle järk-järgult: sama aasta 1. septembril lähevad eestikeelsele õppele üle lasteaiad tervikuna ning üldhariduskoolide 1. ja 4. klassid. Alates 2024. aasta 1. septembrist peab koolide 1. ning 4. klasside ja koolieelsete lasteasutuste eesti keeles õpetavate õpetajate eesti keele oskus vastama C1-tasemele.
Juba palju aastaid on vene õppekeelega koolides mitmed õppeained eestikeelsed nagu eesti kirjandus, kultuurilugu, ajalugu, tööõpetus, kehaline kasvatus. Aga vene kirjandust, keemiat, füüsikat ja matemaatikat peaksid vene keelt emakeelena kõnelevad õpilased saama õppida oma emakeeles.Vene koolide õpetajad jäävad ju siis töökohata. Isegi esimesel vabariigi ajal oli Tallinnas kaks vene gümnaasiumi.