Jüri Ratas: Eesti majanduslangus on teist aastat kogu euroala suurim – valitsus valis vale tee

Jüri Ratas

Euroopa Komisjoni äsja avaldatud sügisprognoos maalib Eesti majanduse kohta taas nõutu pildi: kahjuks on Eesti majanduslangus euroala suurim ka järgmisel aastal. Juba mullu püstitasime omamoodi negatiivse rekordi: kui Euroopa Liidu majandus kasvas 2022. aastal 3,4 protsenti ja sellest suuremat või väiksemat kasvu näitas ka enamik ehk 26 liikmesriiki, siis ainult üks liikmesriik – Eesti – koges langust.

Ebasoodsad asjaolud mõjutasid meid kõiki, kuid näiteks ka meie lähimate naabrite majandus kasvas: Lätis 3,4, Leedus 2,4, Soomes 1,6 ja Rootsis 2,8 protsenti. Meil oli aga majanduslangus – mitte kasvu aeglustumine, vaid langus 0,5 protsenti. Kedagi teist ei saa meie probleemides süüdistada. Ise tegime.

Investorid pelgavad ebastabiilsust

Käesoleva aasta pilt pole sugugi rõõmsam. 2023. aastat nimetab Euroopa Komisjon oma prognoosis väljakutserohkeks. Pärast pandeemiajärgset jõulist kasvu on ELi majandus hoo kaotanud ning kasv aeglustub eelmise aasta 3,4 protsendilt 0,6 protsendile. Detailsem vaade liikmesriikide kaupa näitab, et 16 riigi majandus jätkab ka tänavu kasvurajal, kümme liikmesriiki kogevad seevastu aga majanduslangust. Seejuures üheksal nendest väheneb majanduse maht vähem kui 1 protsent. Ja jällegi ühes riigis – Eestis – kujuneb majanduslanguse suuruseks 2,6 protsenti. Kõige sügavam langus, kõige kehvem tulemus ja see teeb mind nukraks.

Kuidas sellist majanduslangust tõlgendada? Kui meie majanduskasv oleks sel aastal olematu (0%) ehk majanduse maht lihtsalt ei väheneks, oleks meil tänavu 2,6 protsenti SKTst ehk pisut üle 1 miljardi euro võrra suurem toodang. Praeguse maksukoormuse puhul tähendanuks see jämedalt ka 330 miljoni võrra suuremat eelarve tulu. Jätkuks nii õpetajatele palkadeks kui ka teisteks hädavajalikeks kuludeks.

Tegelikult on lõhe meie jõukohase majanduskasvuga ehk saamata jäänud tulu oluliselt suurem – Euroopa Komisjoni hinnangul 4,6 protsenti SKTst sel aastal. Selge on see, et kui oleksime õigeaegsete toetusmeetmetega suutnud majanduslangust vältida (nagu suutis enamik ELi riike), oleks praegu meie majandus ja riigieelarve oluliselt parema tervise juures.

On selge, et maksutõusud pärsivad majandust ja Eesti ettevõtete rahvusvahelist konkurentsivõimet. Reformierakonna valitsuse eesmärk on suurendada riigieelarve tulusid seniste maksude tõstmise ja uute kehtestamisega, kuid see annab investoritele väga halva signaali, et Eesti majandus- ja maksukeskkond on ebastabiilne ning siia on riskantne investeerida.

Ühe aastaga +14 000 töötut

Maksustades kõrgelt tarbimist, langeb paraku suurim koormus aga madalama sissetulekuga inimeste kanda, kellel on sundkulutuste osakaal pere-eelarves kõige suurem. Olukorras, kus Eesti majandus on juba teist aastat järjest languses, on valitsusel vaja teha hoopis kontratsüklilisi investeeringuid ehk raskuste ajal investeerida, et elavdada majandust. Otsesõnu öeldes: valitsus peab aktiivselt investeerima, mitte tegelema maksutõusudega.

Majanduslangusel on aga mitu nägu. Kuna olukord tööturul halveneb, tõstab Eestis üha rohkem pead tööpuudus. Kui seni hoidsid paljud ettevõtted oma töötajaid kaua hõives, pakkudes kasvõi osakoormusega tööd, sest töötajate tagasisaamine pärast töösuhte lõpetamist on väga keeruline, siis nüüd on Euroopa Komisjoni hinnangul Eesti tööturg pöördumas ning tööpuudus kasvab ehituses, tootvas tööstuses ja jaemüügis. Seda ilmestab ka asjaolu, et tänavu kolmandas kvartalis oli töötute arv juba 54 800, mida on 14 200 inimese võrra rohkem kui aasta varem.

Kokkuvõtteks, majanduslanguse ajal on laenuintressid küll kõrgemad, kuid valitsus peab panustama kontratsüklilistele investeeringutele, et hoida inimesi tööhõives, ettevõtted elujõulisena ning maksud stabiilsena. Riigi ülesanne on aidata ettevõtetel suurendada tootlikkust, et kasvaks konkurentsivõime nii sise- kui ka välisturul, sest vaid nii on Eestil võimalik teistele riikidele järele jõuda.

4 kommentaari
  1. Nojah 3 kuud ago
    Reply

    Taevas tule appi meie rahvas valis meile sellise valitsuse.Kõik refermistlikud valitsused on olnud viletsad eriti ansipi ajal veeres kõik allamäge. Ju on midagi töhtsamat kui meie rahva heaolu. Valitsus peab ikka hoolitsema oma rahva eest. Pole vaja abistada teisi riike, seda võivad teha vaid rikkad riigid aga meue vajame ise abi. arusaamatu on et Eesti 200 sai valitsusse. Ma ei tea et see erakond oleks midagi head teinud ja sotsid on vaid olnud kohatäiteks teiste käsualused. ma ei tea Reformierakonnast ühtegi poliitikut kes sobiks valitsust juhtuma,

  2. Tähelepanelik Tööline 3 kuud ago
    Reply

    Mina ei usu, et rahvas valis. Serveri administraator sai käsu ja tegi mis kästud. Hästitempereeritud operatsioon õnnestus. Re ja nende 200 kirpu said turvalised 51 ja siis demokraatia mängimiseks kleebiti sotsid punti-et mäe peal läheks libedalt ja et komisjonides oleks ülekaal.

  3. Eve 3 kuud ago
    Reply

    Eks ikka seal sohki tehti

  4. kõige suurem seatemp valitsuselt 3 kuud ago
    Reply

    Universaalteenus pidi kehtima veel 1,5 aastat ja mõni aeg tagasi peatati selle arvestus, et sundida ja saada lahti , mingu üle börsipakettidele – aga mida teeb Kartelliamet( Konkurentsiamet?) ning Tarbijakitse ka ei võta midagi ette , tõstetakse Võrguteenuse hinda ja neid muid lisapudinaid lisatakse .
    Ja nüüd on nii, et pakutakse berse paketti , kus elekter on odav suht universaalteenusega võrreldes aga kõigil on lepingus 1 punkt – vajadusel muudatusi tehes on õigus muuta ja on veel 2 punkt – elektrimüüja ei vastuta võrgumüüja hinna kujunemisest.
    Teisisõnu , tuleb berse hind kokku 2 senti ehk odavam aga valitsus ei suuda universaalteenuse kohustuslikku hinda langetada kohustusega et mtte kõrgem börsil olevast ja seega Lubatud hüvitamist ei tehta , mida lubati teha kütteperioodil.
    See on täissigadus.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.