Vaesus on riigi süsteemne probleem ja ühiskonna mure

Foto: Shutterstock

Mihhail Kõlvart, Keskerakonna esimees

Eesti inimeste majanduslik toimetulek on viimastel aastatel üha halvenenud ja see peegeldus karmi reaalsusena ka hiljutises statistikas. Nii pidi eelmisel aastal ligi veerand Eesti inimestest tundma vaesust: – suhtelist vaesust koges 22,5 protsenti ja absoluutset vaesust 3,5 protsenti inimestest. Elanike vaesumine vajab riigipoolset märkamist ja veelgi enam – sekkumist, et pidurdada sotsiaalmajandusliku kriisi süvenemist ühiskonnas.

Suhtelise vaesuse põhjused

Mullu koges Eestis absoluutset vaesust 48 000 inimest, aasta varem ehk 2021. aastal oli neid inimesi 18 000. Seega on eestimaalaste arv, kes ei ole võimelised end ära elatama, kasvanud kaks ja pool korda. Suhtelises vaesuses elas möödunud aastal iga neljas eestimaalane ehk ligi 303 900 inimest, keda on ligi 3000 võrra enam kui aasta varem. Suhtelise vaesuse määr on läbi aastate olnud kõrgeim üksi elavate vanemaealiste hulgas – 79,1%. Teadaolevalt on eakate suhteline vaesus Eestis üks kõrgemaid Euroopas ja selle peamiseks põhjuseks on madalad pensionid.

Kuna Eesti keskmine pension ei jõua isegi miinimumpalga tasemeni, siis on valitsusel eakate vaesuse nõiaringist vabastamiseks praegu ainsaks lahenduseks tõsta erakorraliselt pensione. Suurem suhtelise vaesuse kasv ilmnes mullu lastega perede seas, eelkõige kolme ja enama lapsega perede hulgas (18,6%). Perede järele aitamiseks ja toetamiseks on riigil mitu võimalust, kuid alustada tuleks õiglase peretoetuste süsteemi ja selle indekseerimisest. Küllap mäletavad kõik suurpered tänavuse Riigikogu valimise järgselt uue valitsuskoalitsiooni otsust langetada lasterikka pere toetust 200 euro võrra. Kindlasti on suureks abiks ka majandusraskustes vanemate lasteaiakohamaksumusest vabastamine. Nii mitmedki kohalikud omavalitsused seda juba teevad, kuid paraku paljudele omavalitsustele on see üle jõu käiv.

Ent riigiabiga oleks seda võimalik rakendada kõigil linnadel ja valdadel üle Eesti. Erilist tähelepanu väärib ebaõiglane ja lausa alandav üksikvanema toetus – möödunud aastal koges üksikvanematest suhtelist vaesust 34,8 protsenti. Paraku ilmneb ka analüüsidest, et suurem oht vaesusse sattuda ähvardab just üksikvanemaid. Absoluutse vaesuse kasvu taga on Statistikaameti hinnangul eelkõige 2022. aastal toimunud suur hinnatõus. Sissetulekud, sealhulgas toetused aga mullu samal määral ei kasvanud. Statistikaameti hinnangul mõjutavad
just toetused oluliselt madalama sissetulekuga inimeste toimetulekut.

Elanike üha süvenevale toimetulekuprobleemile on kohalikud omavalitsused tähelepanu osutanud juba aastaid tagasi. Esmakordselt pöördus Tallinna linn küsimusega riigi poole 2021. aasta sügisel. Rõhutasime juba toona, et toimetulekupiiri määramise metoodika peab olema selgem ja läbipaistvam ning võtma automaatselt arvesse ka elukallidust, et tagada inimeste toimetulek ka ulatuslike hinnatõusude juures. Selline lähenemine on nii majanduslikust kui ka inimlikust vaatest mõistlik. Esmalt seetõttu, et toimetulekuraskustes inimesi tuleb aidata enne, kui langetakse absoluutsesse vaesusesse ja teiseks – tagajärgedega tegelemine on
alati raskem ja kulukam, kui probleemide ennetamine.

Riik ei sekku

Vaatamata sellele on sotsiaalkaitseminister kinnitanud, et toimetulekupiiri ei tõsteta enne 2025. aastat, sest alles siis valmib riigil miinimumsissetulekute metoodika uuendamise protsess. Seniks jäävad aga abivajajad lootma kohalikele omavalitsustele, kelle tulubaasi riik on omakorda vähendanud ja vastutuse koormat jõudsalt suurendanud.

Oktoobrikuu seisuga on kasvanud töötute arv üle Eesti 7,5%, Ida-Virumaa ja Valga maakonnas vastavalt 12,2 ja 11,3%. Drastiline Euribori tõus on mõjunud märkimisväärselt perede pangalaenu suurusele – laenuintressid ja tagasimaksed ei ole kasvanud paarikümne, vaid mitmesaja euro võrra. Inimeste igapäevase toimetuleku teeb veelgi keerulisemaks valitsuse „lahendus“ riigieelarve defitsiidile, mis toob kaasa kaheprotsendilise käibemaksu tõusu ja automaksu, lisaks kaob ka maakonnaliinidel tasuta bussisõit. Eriti valuliselt tabavad need otsused just maapiirkondades elavaid inimesi.

Ehkki ligemale veerand meie kaasmaalasi kogeb vaesust, ei ole riik pidanud vajalikuks sekkuda ega isegi pakkunud välja pikemat plaani olukorra leevendamiseks ja lahendamiseks. Exceli tabel võib küll olla tõhus tööriist valitsuse jaoks, kuid mitte neile ligi 304 000-le kaasmaalasele, kes peavad igakuiselt oma toimetulekuks piirduma sadade eurodega. Inimeste igapäevast toimetulekut ja vaesust saab küll leevendada erinevate toetuste ja pensionide kaudu, kuid riigil on vaja pikemat plaani sotsiaalmajandusliku kriisi pidurdamiseks. Muuhulgas tähendab see majanduse turgutamist, riigipoolseid investeeringuid ja toetusi tööandjatele, mis aitavad luua uusi ja säilitada olemasolevaid töökohti.

Pöörates seejuures suuremat tähelepanu piirkondadele, kus vaesuse näitajad peegeldavad suurt ebavõrdsust, eeskätt Kagu – ja Ida-Eestis. Vastasel korral probleemid süvenevad, inimeste toimetulek halveneb veelgi ja kasvab abivajajate arv. See on aga juba ühiskonna kasutamata potentsiaal, sest vaesust kogevad inimesed ei saa ka panustada riigi ja kogukonna arengusse. Ja mida suurem on vaesuse osakaal, seda väiksem on ka ühiskonna ressurss ja potentsiaal. Seega on vaesus riigi süsteemne probleem ja ühiskonna mure, mis mõjutab meie kõigi elu.

3 kommentaari
  1. Nojah 2 nädalat ago
    Reply

    Meie valitsus ei hooli sellest kuidas meie inimesed hakkama saavad Neil omal pole rahamuret. Suured palgad endale ja helde rahajagamine teistele ehkki vajame ise abi.Kui linnapilti jälgida siis jääb mulje et meie inimesed on rikkad. Uhked limusiinid veerevad päev otsa mööda linna nii et õhk on paks. paljud inimesed on ülekaalulised nii et toitu jätkub. aga ometi me teame et meil on ka vawseid inimesi kes vajavad abija valitsus on kohustatud neid aitama.Suurepalgaliste lased elavad külluses aga ka neid lapso kes ei saa kõhtu täis- Väga kehvasti elavad puudega inimesed keda valitsus peab aitama.

  2. lihtne matemaatika õpetajatelt šnitti võttes :) 1 nädal ago
    Reply

    kui abiõpetaja 900.- eur ja õpetaja 1800.- eur AMETIpalgaga ei suuda toime tulla, kuidas siis ülejäänud – alla 1400.- brutto ametliku sissetulekuga , saavad üldse riigis hinges püsida.

    Ehk keegi selgitaks meedias seda paremini , kusmaalt algab absoluutne vaesus(50000 kodanikku) ja millises vahemikus on suhteline vaesus? (300000 kodanikku), rahanumbrite järgi netto

  3. max 1 sekund ago
    Reply

    mjah, eks seda virisemist on palju. Keskerakond külvab sellist klassiviha juurde, samas on tore vaadata, kui prisket elu erakonna liikmed ise elavad…..mina saan oma 1100 brutopalgaga hakkama, käies Lasnamäe maximas hakkab silma, kuidas just pensionärid oma kärudesse väääga priskeid toidu-valikuid teevad….küsimus ongi valikutes, kes elab söömise nimel, kel on muud väärtused, söö vähe, hoia kokku mõne toreda reisi jaoks, söö tervislikumalt, on tervis parem, ka vaimne tervis, liigu rohkem….Keskerakond vaid külvab pessimismi…..masendav, eriti perekond Lenk, kes räägib vaesusest, kuid supleb rahas……

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.