Viimase 12 kuu jooksul on pea poolte ehk 45 protsendi Eesti elanike rahaline olukord halvenenud, näitab SEB finantskindlustunde uuring.
Peamiselt proovitakse oma finantsolukorda parandada kulude vähendamise ja säästmisega, otsides sooduspakkumisi, planeerides hoolikamalt igapäevaseid oste ning süües harvem väljas.
Uuringu põhjal ei pidanud viimase aasta jooksul vaid 12 protsenti Eesti inimestest oma kulusid kärpima. Ülejäänud otsisid erinevaid võimalusi oma igapäevaste kulutuste vähendamiseks. Suur osa kaasmaalastest ehk 62 protsenti on proovinud kulusid kokku hoida sooduspakkumiste abil. Pea pooled ehk 49 protsenti vastanutest on viimase 12 kuu jooksul püüdnud väljaminekuid vähendada igapäevaoste hoolikamalt planeerides ning 45 protsenti harvem väljas süües, teatas SEB.
Vanusegruppide lõikes on kulude piiramisel erinevusi. 62 protsenti 18-29-aastastest on viimase 12 kuu jooksul hakanud harvem väljas sööma. Sama väitis 50 protsenti vanuserühmas 30-39 aastat, 52 protsenti 40-49-aastastest, 35 protsenti 50-59-aastastest ning 28 protsenti 60-74-aastastest.
„Sooduspakkumiste kasutamine ja igapäevapäevaostude hoolikam planeerimine on kõikides vanusegruppides ühed peamised viisid, kuidas oma väljaminekuid on vähendatud. Samas selgus uuringust, et mida noorem vanusegrupp, seda rohkem oli neid, kes aasta jooksul hoidsid kulusid kokku väljas söömise arvelt. Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et nooremad söövadki tavapäraselt mõnevõrra rohkem väljas, näiteks lõunatavad või veedavad sõpradega rohkem aega kohvikutes ja restoranides, ning see oli paljudele üks kokkuhoiukoht,“ selgitas SEB eraklientide segmendijuht Evelin Koplimäe.
SEB uuringust selgus, et viimase aasta jooksul on 37 protsenti Eesti elanikest ostnud harvem luksustooteid ning 35 protsenti loobunud suurematest ostudest, näiteks köögitehnika või kodusisustus, et oma igapäevaseid kulusid vähendada. Lisaks on pea kolmandik ehk 32 protsenti viimase 12 kuu jooksul piiranud ka hobisid ja meelelahutust ning 28 protsenti kaasmaalastest on hakanud harvem välismaale reisima.
„Kokkuhoiukohti otsitakse eelkõige igapäevaste väljaminekute pealt, kas sooduspakkumiste näol või oste hoolikamalt planeerides. Mõnes mõttes on sellelt kulugrupilt lihtsam kokku hoida, kui näiteks kuludelt elamispinnale või transpordile. Mõnevõrra vähem on kokku hoitud meelelahutuse, hobide, luksuskaupade, reisimise ja suuremate ostude pealt, kuid kõik vastajad ei pruugigi igapäevaselt nendele kulugruppidele kulutada, mis tähendab, et nad ei saa või ei pea neilt ka kokku hoidma,“ rääkis Koplimäe.
Kulude kokku hoidmise eesmärgil vahetas viimase 12 kuu jooksul elukohta vaid üks protsent vastanutest. 17 protsenti oli ka neid, kes piirasid toidu tarbimist, 17 protsenti muutsid riiete ja jalatsite valikut, 16 protsenti vaatasid üle transpordi kasutamise või 15 protsenti piirasid alkoholi tarbimist.
SEB korraldatud uuring toimus 2023. aasta detsembris ning uuringu viis läbi uuringufirma Norstat. Uuringus osales 1000 Eestis elavat inimest vanuses 18-74 aastat.
BNS
Sellise valitsuse olemasolul veereb kõpk allamäge. Mille peale küll meie inimesed lootsid valides meile seö’llise valitsuse. Kõike ei saa ju ka e-valimiste peale ajada.Meie inimesed nägid väga hästi et ka Ansipi valitsemise ajal läks meie elu viletsamaks. Sotsid oma ühesooliste abielu seadusega on naeruväärsed. Mida head on teinud meie rahvale Eesti 200 ma ei tea. Aga reformierakondlased teevad meie elu raskemaks ehkki valitsus on selleks valitud et hoolitseks oma rahva heaolu eest. Peavoolumeedia on nende hääletoru ja õigusmõistmine nende alluvuses.Antakse suuri summasid surmarelvade ost,iseks ehkki maailmas sellest ei muutu midagi aga meie oma rahval on seda rahahädasti vaja.