Riibe Tallinna noortevolikogu loomisest: varem puudus noortel tõsiseltvõetav ja kogu linna haarav väljund

Jaanus Riibe, Kristiine linnaosa vanem

Tänasel päeval käib aktiivne arutelu Tallinna juhtimise tuleviku kohta, mille raames on noored asunud aktiivselt tasuta ühistranspordi kaitsele. Noored on öelnud, et kui uus võimuliit teeb ühistranspordi tasuliseks, hakkavad nad võitlema. On hea näha, et noored julgevad öelda oma arvamust välja. Olin uue noortevolikogu idee loomise ajal aseesimees Tallinna linna noortenõukogus, mille eestvedamisel tulime mõttele luua linna noori tugevalt esindav kogu. Nüüd on uue esinduskogu loomisest möödas juba kolmteist aastat.

Noortevolikogu on linnal väga vaja. Eesti pealinn on koduks üle 400 000 inimesele, umbes ühe neljandiku neist moodustavad noored. Tallinna linnajuhtimise juures on oluline teada, millised on järelkasvu ootused ja soovid. Noori tuleb rohkem kaasata juhtimise ja otsustamise juurde. Motiveeritud noored pakuvad välja uusi lähenemisi ja ideid, mis on kokkuvõttes suur panus. Et muuta linna nooresõbralikumaks, tuleb neid rohkem kaasata otsustamisprotsessidesse ja anda neile võimalus võtta vastutus. Tegusad ning ambitsioonikad noored on potentsiaalsed juhid, kes kujundavad lähitulevikus meie riigi ühiskonda ja seisavad Eesti jätkusuutlikkuse ning heaolu eest. Noortevolikogu on heaks platvormiks noorte ja kohalike ametnike vahelisele dialoogile ning aitab lahendada noori puudutavaid probleeme kohalikul tasandil, nagu noorte vaba aja veetmise võimalused, hariduspoliitika, transpordiküsimused ja muud.

Täna tegutsev Tallinna linna noortevolikogu on eeskujuks ka teistele vastavatele institutsioonidele ja kogudele üle kogu Eesti. Täna tagasi vaadates pean möönma, et tegime palju tööd uue noortevolikogu sünni nimel ja see teekond oli täis erinevaid visioone. Töö kandis vilja 5. mail 2011, kui asutati Tallinna linna noortevolikogu.

Varem puudus noortel tõsiseltvõetav ja kogu linna haarav väljund oma arvamuse väljaütlemiseks, otsuste mõjutamiseks ja probleemidele võimalike lahenduste pakkumiseks. Nagu eelmainitud, tegutses Tallinna linnavalitsuse juures Tallinna noortenõukogu, alatine nõuandev komisjon, mis loodi veebruaris 2004. aastal, eesmärgiga kujundada linna noorsoopoliitika strateegilisi arengusuundi, analüüsida noorsootöö arengukava ja noorsootööd reguleerivaid õigusakte ning teha ettepanekuid noorsootöö parendamiseks.

Noortenõukogusse kuulus tol ajal 9 noorteorganisatsioonide esindajat ja teisi noortevaldkonna eksperte, kokku 24 liiget. Paraku oli juba tol ajal selge, et vajame kõiki noori haaravat esindusorganisatsiooni, mida seni ei polnud suudetud Tallinnas luua. Sisuliselt soovisime noortega üheskoos üles ehitada jätkupidevalt toimiva organi, mis omaks linnavõimu juures arvestatavat kaalu noorte seisukohtade esitamiseks. Tänane noortevolikogu tegelebki nii noortepoliitika kui ka noorteüritustega, kaasa on räägitud erinevatel linnateemadel, nagu ühistransport, ööliinid, graffiti kunst, jalgrattateed ja muud.

Varasemad katsed noortevolikogu loomiseks olid kahjuks kujunenud pigem ühekordseteks projektideks. Senistest kogemustest õppisime palju. Noortevolikogu loomisega alustati tegelikult juba palju varem. See oli 2006. aastal, kui abilinnapea Kaia Jäppineni juhtimisel kogunes töörühm, mis esitas omapoolse nägemuse Tallinna noortevolikogust. Komisjon esitles oma mõtteid noortenõukogule 2008. aasta kevadel.

2009. aastal käivitasime Tallinnas noortevolikogu pilootprojekti eesmärgiga testida valimissüsteemi ja muude aluste toimimist. Mäletan väga hästi neid pingelisi arutelusid, debatte ja noorte esindajate valimise protsessi. Loodava noortevolikogu ülesandeks püstitasime analoogselt Tallinna Linnavolikogu komisjonidega oluliste eelnõude arutamise ning noorte soovituste ja arvamuste lisamise eelnõudele.

Selleks ajaks lepiti kokku, et noortevolikogus on 21 kohta, millest seitse kohta täidavad õpilased, seitse üliõpilased ja seitse linnas tegutsevad noorteühendused. Hiljem võeti projekti tulemused aluseks noortevolikogu töö püsivaks käivitamiseks. Projekti nõustas ning toetas Tallinna linna noortenõukogu koos tolleaegse Tallinna Spordi- ja Noorsooametiga, selle viisid läbi MTÜ Tallinna Üliõpilaskondade Ümarlaud ja Tallinna linna noortenõukogu noored.

Tallinna noortevolikogu uus põhimäärus esitati Tallinna linnavolikogule 2010. aasta detsembrikuus. Põhimääruse oli eelnevalt heakskiitnud ka Tallinna noortenõukogu. Vastavalt esitatud põhimäärusele oli Tallinna linna noortevolikogu linnavolikogu juures tegutsev noortest koosnev nõuandva õigusega osaluskogu, mille eesmärk arutada linna pädevusse kuuluvaid noori puudutavaid küsimusi ning teha nende kohta ettepanekuid linnavolikogule ja linnavalitsusele, lähtudes noorte vajadustest ja huvidest. Tallinna noortevolikogu asutatigi 5. mail 2011. aastal.

Aga miks on vaja noortevolikogu? Noortevolikogu töös osaledes õpib noor mõistma keerukaid poliitilisi protsesse. Selgeks saavad demokraatia aluspõhimõtteid, mis on eelduseks nii heale poliitikule kui ühiskonna käekäigust hoolivale kodanikule. Noor omandab kogemusi ja saab palju uusi tutvusi, puutub kokku erinevate kohaliku elu valdkondade probleemidega ning õpib kohusetunnet ja vastutust.

Noortevolikogu on ideaalseks võimaluseks aktiivsel noorel ennast täiendada ning osaleda kodukoha probleemide lahendamisel. Omades noortevolikogust rohkem teadmisi, oskusi ja kogemusi, on nende töö tulevikus sihipärasem ja efektiivsem. Lisaks oskavad noored välja pakkuda palju häid ning innovatiivseid lahendusi neid puudutavatele kitsaskohtadele linnas. Töö noortevolikogus teravdab sotsiaalset tundlikkust ja on isikliku kasu asemel suunatud kogu Tallinna elanikkonna elukeskkonna parandamisele.

Noored saavad kasuliku õppetunni, julguse ja harjumuse oma seisukohti esitada ning ühiskonda mõjutada. Linn saab uuenduslikke ideid ning aktiivse, ühiskonnast hooliva, täisväärtusliku kodanikkonna, linnaelanikud parema keskkonna ja hoolivama järelkasvu. See kõik tagab, et noorte hääl ja vaated arvestatakse linna arengus ja poliitikakujundamises.

Täna osaleb 25 noort linna noortevolikogus, kelle ametiaeg kestab kaks aastat. Alates 2021. aastast valitakse noortevolikogu liikmed linnaosade kaupa, tagamaks laiapõhjalist kaasatust ja erinevate piirkondade noorte esindatust vastavalt noorte elanike arvule. Uue koosseisu valimised toimuvad iga kahe aasta tagant novembri teisel täisnädalal ning liikmed valitakse kaheks aastaks. Selle kaudu saavad noored tugevdada oma häält kohalikus poliitikas ja otsustamises. Noortevolikogu on oluline vahend noorte kaasamiseks ja esindamiseks kohalikus poliitikas ning nende huvide ja vajaduste arvestamiseks.