Andrei Korobeinik: Leedu majandus jõuab aasta lõpuks meist väga kaugele ette – nende edulooks oli pangamaks

Pangandus. Pank. Raha. Foto: Pixabay

Kaja Kallase juhitud valitsuse esimene aasta on Eesti jaoks olnud keeruline. Majanduskasvu poolest jäädi Euroopas viimaseks ning inflatsioonitabelis tõusti esimeseks – seda pole Eesti oma 106-aastase ajaloo vältel varem kogenud. Kuid näib, et keerulised ajad ei ole veel möödas ja paraku tundub, et uued kurvad rekordid ootavad meid veel ees.

Majanduskriisi peamiseks põhjustajaks oli Venemaa surve Euroopa energiaturule, mis algas 2021. aasta teises pooles. Sellele järgnes Venemaa rünnak Ukrainale. Keerulistes olukordades on riigi juhtimine raske ja Eestit on siin paraku tabanud kahekordne ebaõnn. Me ei saa endale valida konstruktiivsemat naabrit. Ja peaministri valikuga läks nagu läks – pehmelt öeldes ei juhi praegu Eestit F. D. Roosevelti kaliibriga inimene. Sisuliselt iga valitsuse rahanduspoliitiline otsus süvendab kriisi veelgi ja nii sai Eestist Euroopa Liidu punane latern.

Leedu ja Läti kasutavad pangamaksu

Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõi hiljuti välja, et kriisiajal ei ole Eestil mõistlik makse tõsta, vaid pigem peaks majandust elavdama. Reformierakonna juhitud valitsus on viimastel aastatel käitunud vastupidiselt: maksud on tõusnud, investeeringud vähenenud ja sotsiaalne ebavõrdsus suurenenud. IMF rõhutas, et Eesti majandusprobleeme ei põhjusta ainult globaalsed sündmused, sisepoliitilistel valikutel on suurem roll.

Eesti riigieelarve defitsiit on ületanud miljardi euro piiri ja jätkab kasvamist. Kui detailidesse mitte laskuda, siis augu täitmiseks oleks praegu piisanud kahest sammust – astmeline tulumaks müütilise „maksuküüru“ kaotamise asemele ning pangamaks. Lätis ja Leedus on astmeline tulumaks aidanud rikkamatelt rohkem panustada ning kriisi ajal vaesemaid toetada. See on pikas plaanis riigi jaoks kasulikum kui vaestelt raha võtmine, mis võib viia suurema sotsiaalse ebastabiilsuseni ja maksutulude vähenemiseni. Leedus jääb tulumaksumäär vahemikku 20-32, Lätis aga 20-31 protsenti.

Pangamaksu on rakendanud Leedu, kelle jaoks oli see tõsine edulugu. Ükski pank pole sealt lahkunud, küll aga sai Leedust juba täna Baltikumi parima elutasemega riik ja nende majandus jätkab kasvamist. Samal ajal langeb Eesti majandus juba üle kahe aasta. Selle aasta lõpuks jõuab Leedu Eestist juba väga kaugele ette.

Ka Läti rakendab finantsteenuste maksu, millega plaanib katta sotsiaalseid projekte. Muuhulgas kavatsevad nad pakkuda eluasemelaenu toetust soodsamatele korteritele, mis peaks pehmendama kinnisvaraturu langust ja võimaldama noortel peredel kinnisvara soetada. Ka lätlaste elutase peaks selle aasta lõpuks eestlaste omast mööduma, mis on Eesti jaoks väga harjumatu olukord. Oleme püsinud Balti riikide seas liidripositsioonil, aga nüüd oleme kindlalt liikumas viimasele kohale.

Loomulikult ei saa ettevõtteid karistada selle eest, et nad saavad oma tööga hästi hakkama ja teenivad kasumit – seda saab vaid tervitada. Pankade puhul on aga olukord selline, et laenuintressidega põhjustatud ülisuur kasum, umbes miljard eurot aastas, ei ole seotud lisandväärtuse loomisega. Pigem vastupidi – pangamaksu puudumine Eestis tähendab muuhulgas ka seda, et pankadel on soodsam töökohti luua igal pool mujal – Leedus, Lätis või Rootsis, kuna seal on kasumi teenimine kallim ja investeeringute tegemine seega mõistlikum.

Iga Eesti elanik, lapsed ja pensionärid kaasa arvatud on eelmisel aastal saatnud 700 eurot enamjaolt Skandinaaviasse – puhtalt tänu sellele, et euribori määr oli väga kõrge. Vastu ei ole ei nemad ega Eesti riik saanud suurt midagi.

Valimiseelsed lubadused ei kehti

IMF on oma raportis väljendanud üldist muret pankade pärast. Kuna Eesti valitsuse poliitika suurendab vaesusriski, siis pangamaksu rakendamisel peab olema ettevaatlik. Kui eraisikute ja firmade laenud muutuvad problemaatiliseks, võib see mõjutada pankade stabiilsust. Pangamaksu rakendamisel peab meeles pidama, et (pankade jaoks) headele aastatele järgnevad keerulisemad. Kui pangad langevad kahjumisse, siis tulevikus peab olema võimalik arvestada seda kahjumit pangamaksu kohutusest maha, et pangad saaksid taas kapitali koguda.

Lõunanaabrite arengute taustal on eriti tähelepanuväärne see, et Eesti valitsusel on jäänud vaid kaks kindlat põhimõtet – ei tule astmelist tulumaksu (700 miljonit) ega pangamaksu (500 miljonit). Ülejäänud maksude osas põhimõtted puuduvad – kõik valimiseelsed lubadused enam ei kehti. Ei mingit maksurahu – kaubaks läks käibemaks, tulumaksuvabastust pensionile, lastetoetused, õpetajate palgad, hotellide käibemaks. Ainuke lubadus, mida peaminister suutis täita, oli antud pangajuhtidele, et nende kasumite kallale Eesti riik ei lähe.

4 kommentaari
  1. Nojah 2 kuud ago
    Reply

    Kõik on õige aga mis teha kui meile on pandud selline peaminister kes ei hooli meie majanduslikust allakäigust, pole teadmisi kuidas riiki juhtida ja ega häid nõuandjaid erakonnas ka pole Siim Kallas võiks seda teha sest on tark mees aga eks tal on arvatavasti endal halb kogemus kui ta peale meie rahva jaoks rasket Laari valitsemisaega sai peaministriks ja kutsus valitsusse Edgar Savusaare . kaks tarka meest suutsid kahe aastaga palju head teha meie riigile aga siis omade laimu tõttu pidi ta oma ametikohast loobuma. Imelik et ta oma riigi valitsemise tarkust tütrega ei jaganud. Kaja Kallasel pole oskust riiki juhtida ja häid nõuandjaid erakonnas ka pole ja nii veereb meil kõik allamäge.Kaja Kallas tegutseb seal kus temast mitte midagi ei olene aga oma rahva jätab hätta.

  2. Eluvaatleja 2 kuud ago
    Reply

    Pankade nagu tegelikult ka kõigi teiste ebaproportsionaalselt suurte kasumite täiendav maksustamine on muidugi õige tee sotsiaalselt õiglasema elukorralduse poole, kuid ei usu, et see nüüd samas ka kohe üksi kogu majanduse nagu pärmitaigna kasvama paneks, mis sõltub siiski palju laiemast valikust ja ka palju olulisematest teguritest nagu elanikkonna ja ettevõtete maksukoormus ja struktuur tervikuna, kogu majanduse ja selle välispartnerite struktuur jne. jne. mis kõik riigiti tavaliselt üsna erinevad võivad olla. Ehk siis põhjuseid miks üks majandus mingil ajal langeb ja teine kasvab on tegelikult üsna palju konkreetse majanduse ainult talle omastest iseärasustest sõltuvalt, et kõike vaid ühe meetmega reguleerida võiks, seda enam, et see valesti või valel ajahetkel kasutatuna soovitule ka hoopis vastupidise tulemuse võib anda nagu me neid asju ikka siin seal aeg ajalt näha võime. Nii, et nagu vanadel eestlastel juba kombeks oli, tasuks siingi enne kui lõigata üheksa korda mõõta, kui hea mõttega esmapilgul ka tegemist poleks!

  3. Jaak 2 kuud ago
    Reply

    Paistab et ma olen pessimist kuna ma usun et majanduslangus ei katke vaid langeb ka edaspidi veelgi.tuleb välja et leedus ja Lätis on parem valitsus kes hoolib inimeste heaolust ja ei püüa raha hankida vaesemate inimeste taskust mõeldes välja ikka uusi makse. aga ehk läti ja Leedu ei saada nii palju maksumaksja raha mujale ja hoolib oma rahvast.see raha nis kĺäheb mujale ei muuda maailmas midagi aga oma rahva vaesus kasvab ja julgeolek on häiritud. Ei aita kui meile süjalises mõttes keegi appi tuleb sest verevalamist see ära ei hoia.valitsus on selleks valitud et oma rahva elatustaset tõsta.

  4. Eve 2 kuud ago
    Reply

    Praegused keslerakondlased on hoolivad ja tublid. Selliseid poliitikuid oleks valitsusse vaja.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.