Kaja Kallase juhitud valitsuse esimene aasta on Eesti jaoks olnud keeruline. Majanduskasvu poolest jäädi Euroopas viimaseks ning inflatsioonitabelis tõusti esimeseks – seda pole Eesti oma 106-aastase ajaloo vältel varem kogenud. Kuid näib, et keerulised ajad ei ole veel möödas ja paraku tundub, et uued kurvad rekordid ootavad meid veel ees.
Majanduskriisi peamiseks põhjustajaks oli Venemaa surve Euroopa energiaturule, mis algas 2021. aasta teises pooles. Sellele järgnes Venemaa rünnak Ukrainale. Keerulistes olukordades on riigi juhtimine raske ja Eestit on siin paraku tabanud kahekordne ebaõnn. Me ei saa endale valida konstruktiivsemat naabrit. Ja peaministri valikuga läks nagu läks – pehmelt öeldes ei juhi praegu Eestit F. D. Roosevelti kaliibriga inimene. Sisuliselt iga valitsuse rahanduspoliitiline otsus süvendab kriisi veelgi ja nii sai Eestist Euroopa Liidu punane latern.
Leedu ja Läti kasutavad pangamaksu
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) tõi hiljuti välja, et kriisiajal ei ole Eestil mõistlik makse tõsta, vaid pigem peaks majandust elavdama. Reformierakonna juhitud valitsus on viimastel aastatel käitunud vastupidiselt: maksud on tõusnud, investeeringud vähenenud ja sotsiaalne ebavõrdsus suurenenud. IMF rõhutas, et Eesti majandusprobleeme ei põhjusta ainult globaalsed sündmused, sisepoliitilistel valikutel on suurem roll.
Eesti riigieelarve defitsiit on ületanud miljardi euro piiri ja jätkab kasvamist. Kui detailidesse mitte laskuda, siis augu täitmiseks oleks praegu piisanud kahest sammust – astmeline tulumaks müütilise „maksuküüru“ kaotamise asemele ning pangamaks. Lätis ja Leedus on astmeline tulumaks aidanud rikkamatelt rohkem panustada ning kriisi ajal vaesemaid toetada. See on pikas plaanis riigi jaoks kasulikum kui vaestelt raha võtmine, mis võib viia suurema sotsiaalse ebastabiilsuseni ja maksutulude vähenemiseni. Leedus jääb tulumaksumäär vahemikku 20-32, Lätis aga 20-31 protsenti.
Pangamaksu on rakendanud Leedu, kelle jaoks oli see tõsine edulugu. Ükski pank pole sealt lahkunud, küll aga sai Leedust juba täna Baltikumi parima elutasemega riik ja nende majandus jätkab kasvamist. Samal ajal langeb Eesti majandus juba üle kahe aasta. Selle aasta lõpuks jõuab Leedu Eestist juba väga kaugele ette.
Ka Läti rakendab finantsteenuste maksu, millega plaanib katta sotsiaalseid projekte. Muuhulgas kavatsevad nad pakkuda eluasemelaenu toetust soodsamatele korteritele, mis peaks pehmendama kinnisvaraturu langust ja võimaldama noortel peredel kinnisvara soetada. Ka lätlaste elutase peaks selle aasta lõpuks eestlaste omast mööduma, mis on Eesti jaoks väga harjumatu olukord. Oleme püsinud Balti riikide seas liidripositsioonil, aga nüüd oleme kindlalt liikumas viimasele kohale.
Loomulikult ei saa ettevõtteid karistada selle eest, et nad saavad oma tööga hästi hakkama ja teenivad kasumit – seda saab vaid tervitada. Pankade puhul on aga olukord selline, et laenuintressidega põhjustatud ülisuur kasum, umbes miljard eurot aastas, ei ole seotud lisandväärtuse loomisega. Pigem vastupidi – pangamaksu puudumine Eestis tähendab muuhulgas ka seda, et pankadel on soodsam töökohti luua igal pool mujal – Leedus, Lätis või Rootsis, kuna seal on kasumi teenimine kallim ja investeeringute tegemine seega mõistlikum.
Iga Eesti elanik, lapsed ja pensionärid kaasa arvatud on eelmisel aastal saatnud 700 eurot enamjaolt Skandinaaviasse – puhtalt tänu sellele, et euribori määr oli väga kõrge. Vastu ei ole ei nemad ega Eesti riik saanud suurt midagi.
Valimiseelsed lubadused ei kehti
IMF on oma raportis väljendanud üldist muret pankade pärast. Kuna Eesti valitsuse poliitika suurendab vaesusriski, siis pangamaksu rakendamisel peab olema ettevaatlik. Kui eraisikute ja firmade laenud muutuvad problemaatiliseks, võib see mõjutada pankade stabiilsust. Pangamaksu rakendamisel peab meeles pidama, et (pankade jaoks) headele aastatele järgnevad keerulisemad. Kui pangad langevad kahjumisse, siis tulevikus peab olema võimalik arvestada seda kahjumit pangamaksu kohutusest maha, et pangad saaksid taas kapitali koguda.
Lõunanaabrite arengute taustal on eriti tähelepanuväärne see, et Eesti valitsusel on jäänud vaid kaks kindlat põhimõtet – ei tule astmelist tulumaksu (700 miljonit) ega pangamaksu (500 miljonit). Ülejäänud maksude osas põhimõtted puuduvad – kõik valimiseelsed lubadused enam ei kehti. Ei mingit maksurahu – kaubaks läks käibemaks, tulumaksuvabastust pensionile, lastetoetused, õpetajate palgad, hotellide käibemaks. Ainuke lubadus, mida peaminister suutis täita, oli antud pangajuhtidele, et nende kasumite kallale Eesti riik ei lähe.