Olev Raju, filosoofiadoktor ja majandusdoktor (Keskerakond)
Seda lugu kirjutama ajendas Igor Gräzini intervjuu. Reporteri küsimusele, kas ta ei tunne end Juudasena, kõlas vastus: “Juudas reetis jumala.” Vastuolu seisneb aga selles, et kuna Kõlvart pole jumal, siis tema, Igor, ei saa olla Juudas.
No nii. Kõigepealt on siin ülestunnistus, et reetmine leidis aset. Aga see on kõige väiksem nüanss. Pastor Gräzin ei tea, et Juudas reetis jumala poja, aga mitte jumala… Jumala reetmine oleks näiteks kristlase ateistiks pöördumine. Huvitav, kas veel mõni ordineeritud vaimulik Eestis ei tee seda vahet?!
Kuid asjal on veel sügavam loogikaviga. Kõigis monoteistlikes usundites, olgu selleks kristlus, moslem või veel mingi muu usund, on jumal kõikvõimas olend. Jumal teab kõike nii minevikust, olevikust kui tulevikust. Palju on korratud reas allikates Aquino Thomasele omistatud väljendit: “Jumala tahtmiseta ei lange ka varblane aiateibast.” Kui nii, siis ei saa jumalat reeta – ta teab kõike, suudab kõike (ka inimkonda tervikuna ära uputada). Järelikult, kui miski toimub tema teadmisel ja heakskiidul, siis kas seda saab reetmiseks pidada?!
Minu käest on viimastel päevadel mitu korda küsitud: “Sa tunned Gräzinit hästi, kas see mees on nüüd päris “ära pööranud”?” Vastus on – ei ole. Tõepoolest, tunnen Igorit juba üle 50 aasta. Ja tean üht tema omadust – vaikset sisemist irvitamist lollide üle. Ja see on kurb. Pidada küüniliselt kõiki lollideks… Kuigi jah, olukord Eesti poliitikas, kogu demokraatia muutmine selle paroodiaks, õigusriigi muutmine osade karistamatuseks ja enese upitamine, on jõudnud absurdini. Aga kui ollakse tõepoolest teistest peajagu targem (usun, et jumala ja tema poja segiajamine oli Mefistolik irvitus intervjueerija üle), siis on sellise inimese kohus mitte ironiseerida, vaid püüda teisi kõrgemale tasemele tõsta.
Dixi et animam levavi (Olen kõnelnud ja (oma) hinge kergendanud – ladina k.).