Andrei Korobeinik: Bolti huvide kaitsmine ehk Eesti 200 teadis väga hästi oma hämarast poliitikast

Andrei Korobeinik

Olukord platvormitöö direktiivi ümber tõstatas päris mitu õigustatud küsimust ja nende küsimuste läbiarutamine oleks tuleviku mõttes igati mõistlik. Ajakirjanik Mikk Salu kirjutab oma arvamusartiklis, et Eesti valitsusel ei saagi olla muud valikut kui Bolti seisukohtade pimesi toetamine.

Tegemist on Eesti firmaga, nad kaitsevad oma kasumlikkust ja valitsuse ülesanne ongi kohalike ettevõtete toetamine. Tõepoolest, äridiplomaatia pole kunagi olnud Eesti riigiaparaadi tugevaim külg ja Eesti firmasid peabki riik rohkem toetama, kuid mitte pimesi.

Kas platvormitöötaja vajab puhkust?

Tasub meeles pidada, millest platvormitöö direktiiv üldse räägib. Selle järgi võiksid platvormitöötajatele, nagu Bolti taksojuhtidele või Wolti toidukulleritele, kehtida õigused, mis kehtivad töölepinguga tööl käivatel inimestel. Näiteks «haiguslehele» jäämine või päeva pealt vallandamise põhjendamine.

Korrektsem oleks öelda, et mõned õigused peavad kehtima mõnedele platvormitöötajatele, kuna nende töösuhte olemasolu määravad eraldi reeglid, mis lisaks kõigile on igal riigil enda otsustada. Selle direktiivi ülevõtmisel ja sisustamisel ootab meid korralik debatt riigikogus.

Euroopa Liidus on väga konservatiivsete hinnangute järgi umbes kuus miljonit platvormitöötajat. Suure tõenäosusega on neid rohkem, kuna väiksemad platvormid jäävad radarist välja. Eestis võime seega rääkida kümnetest tuhandetest inimestest, keda see direktiiv võib puudutada.

Nende inimeste arv kasvab iga päevaga ja suhtumine neisse on väga erinev. Ka Eestis võib näiteks tuua, et Wolti kulleritega on sõlmitud töövõtulepingud, Bolti taksojuhid on aga FIEd või OÜd, kes ise pakuvad sotsiaalseid garantiisid iseendale (teisisõnu jäävad sellistest garantiidest üldjuhul ilma). Wolt on muide Soome firma, mis oli juba selle müügi ajal (2021. aastal) kallim kui Bolt nüüd, aga põhjanaabrid oli algusest peale platvormitöö direktiivi poolt ja keegi ei süüdista sealseid poliitikuid kohalike firmade huvide ignoreerimises.

Jah, tõepoolest, kui Bolt peab taksojuhtidele või kulleritele pakkuma tervisekassa kindlustust ja puhkusepäevi, siis firma jaoks on see kulu. Sellega võib kaasneda Bolti väärtuse langus ja nende teenuste hinna mõningane kasv. Kahtlemata oli näiteks orjapidamise keeld USAs väga valus löök paljudele firmadele ja – mis siin salata – ka tarbijatele. Suhkru hind kasvas, kangad läksid kallimaks ja nii edasi – aga kas see on põhjus, miks orjapidamise keeld oli vale? Ei, ma ei taha öelda, et 20-tunniseid päevi tegev taksojuht, kellel puudub ravikindlustus, puhkepäevad ja keda võib päeva pealt vallandada ilma põhjendamiseta, on ori. Kuid mulle tundub, et tal võiks rohkem õigusi olla küll.

Salapärane hääletus

Nüüd vaatame lähemalt, kuidas täpsemalt käis Bolti huvide kaitsmine. Mitte kusagilt ei paistnud välja, et esimesel hääletusel Euroopa Liidu nõukogus 16. veebruaril ei toetanud Eesti platvormitöö direktiivi, teemaga tegelevad ametnikud ei näinud selles ühtegi murekohta Eesti jaoks. Toona ei teadnud ma Bolti lobitööst midagi ning suur oli minu üllatus, kui Eesti jäi hääletusest kõrvale koos Prantsusmaa, Saksamaa ja Kreekaga.

Saatsin selle peale majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole kirjaliku arupärimise 21. veebruaril, millele 4. märtsil saabus vastus, paraku küll välisminister Margus Tsahkna poolt. Vastusest sain teada, et «kokkuleppe tekst vajas meie hinnangul veel täiendavat tööd», ja et «õigusliku eelduse regulatsioon direktiivis oleks õigusselge ja üheselt arusaadav» ja nii edasi. Ühtegi konkreetset probleemi direktiiviga ei ole Eesti 200 juht oma vastuses välja toonud. Välja arvatud ehk see, et koostöö lõpetamine platvormi töötajaga (taksojuhiga, toidukulleriga jne) võiks käia endiselt automaatselt, selle põhjendamine oleks ministri arvates liiga suur koormus platvormihaldaja jaoks.

Töötaja heaolu vs. firma kasum

Euroopa Liidu asjade komisjonis riigikogus üritas Eesti 200 esinaine arutelust kõrvale hiilida ja see oleks ehk isegi õnnestunud, aga selleks ajaks oli meil juba liiga palju kahtlustusi ja Liisa-Ly käitumine neid vaid kinnitas. Pärast seda selgus veel terve hulk detaile, nende hulgas Bolti, kelle juhid on Eesti 200 suurtoetajad, lobitöö, mille raames toimunud kokkusaamised «unustati» kirja panna ja Bolti optsioonid ministeeriumi ametnikul.

Selle Eesti 200 tagatoas susserdamise asemel oleks võinud toimuda konstruktiivne debatt nii ministeeriumides kui riigikogus. Usun, et selle tulemusel suudaks Eesti teha direktiivi paremaks. Nüüd aga oleme tõepoolest olukorras, kus Eesti poliitika sai järjekordse mainekahju mitte millegi eest. Loomulikult ei võta keegi sellise poliitika tegemise eest vastutust ja Eesti 200 jätkab toetajate huvide kaitsmisega riigi tasandil. Kui nad midagi õpivad, siis vaid seda, et seoseid peab oskuslikumalt varjama.

Veel kord, olen artikli autoriga nõus, et Eesti riik peab äridiplomaatiaga rohkem tegelema, kuid Eesti firmade kaitsmine peab olema läbipaistev ega tohi sõltuda konkreetsele erakonnale tehtud annetustest. Ja see ei saa käia «pimesi». Näiteks antud juhul seisnes valik Eesti firma kasumlikkuse ja töötajate heaolu vahel. Isiklikult ei näe ma ühtegi põhjust, miks see valik peab automaatselt langema firma huvide kasuks. Aga õnneks hääletas Eesti platvormitöö direktiivi poolt, mis siis, et teisel katsel. Hea seegi.

1 Kommentaar
  1. Soo 3 nädalat ago
    Reply

    See on ka hämar lugu kuidas üldse Eesti 200 võimule sai. Ehk siis poleks saanudki kui reformierakondlased oleksid teadnu et neile endale antakse nii palju hääli.Aga alati oskavad nad hääli saada ja eks peavoolimeedia töötab ka nende kasuks.Sotsid said ka lõpuks võimule, paistab et neil on ükskõik kellega olla. Ja saimegi valitsuse mis vib meie rahva vaesusesse. Neid ei huvita meie rahva heaolu ja neil on hoopis teised huvid. Nad tegelevad selliste ashadega mis maailmas midagi ei muuda aga meile toob häda kaela küll.

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.