Eesti riigi võlakoormus on suurenenud märkimisväärselt viimase kolme aasta jooksul, kui valitsust on juhtinud Reformierakond ning see on ilmekas näide, et tänasel peaministril puudub visioon ja pädevus meie riigi rahanduspoliitikat juhtida, lausus Riigikogu rahanduskomisjoni aseesimees Andrei Korobeinik olulise tähtsusega riikliku küsimuse “Kuidas riigina mitte elada võlgu?” arutelul.
“Positiivne on see, et endine rahandusminister Annely Akkermann tunnistas oma ettekandes, et Eesti riik on võlakoormuse kasvu osas Euroopa punane latern. Ta jättis aga ütlemata selle, et majandusliku allakäiguspiraali on tekitanud just Reformierakond. Annely Akkermann möönis vahetult enne Riigikogu valimisi rahandusministrina, et riigieelarve lasti teadlikult ülikallite valimislubaduste tõttu miljardiga miinusesse. Nüüd on kurvad tagajärjed saanud reaalsuseks ja Riigikogus toimunud arutelu oli igati vajalik.”
Andrei Korobeiniku sõnul peab riigieelarve olema jätkusuutlik ja valitsuse kontrolli all, paraku peame leppima kaks ja pool aastat väldanud majanduslanguse ja süveneva eelarvekriisiga, millele valitsus ei ole suutnud lahendusi leida. “Eesti majandustulemused olid möödunud aastal Euroopa Liidus kõige kehvemad ning tänavu on Eesti ainus riik Euroopa Liidus ja Euroopas tervikuna, kus majandus on languses. Kui see suund jätkub, võib Eesti riigivõlg tõusta üle lubatud 3% piiri ning riigirahandus võib minna välisjuhtimise alla, nagu juhtus Lätiga 2008. aasta kriisi tulemusena,” rääkis Keskerakonna poliitik.
Andrei Korobeinik märkis, et valitsus üritab rahanduspoliitilisi möödalaskmisi siluda meeleheitlike kärbetega, kuid tõhusamate lahenduste teemal ei soovita debatti pidada. “Eesti riigi võlakoormus saaks olulist leevendust, kui jätta ära Reformierakonna tulumaksureform, mis läheb tuleval aastal maksma 550 miljonit eurot. Samuti tuleks kehtestada ajutine pankade kasumimaks, mis tooks riigieelarvesse hinnanguliselt 480 miljonit. Nende sammude asemel üritame riigi rahandust päästa automaksu ja magusamaksu kehtestamisega ning maamaksu ja riigilõivude tõstmisega,” loetles ta.
Saadiku sõnul on vähe räägitud ka sellest, et Reformierakonna valitsemise ajal on oluliselt kahanenud ka riigireservi maht, mis tähendab, et rahaline puhver erakorralisteks kulutusteks on kokku kuivanud. “Kui 2020. aastal, mil Keskerakond kandis valitsusvastutust, oli riigireservi maht 12% SKP-st, siis nüüd kõigest 6,7%. Trend on paraku langev ja meil tuleb püsikulude katmiseks laenu võtta,” nentis Andrei Korobeinik.
Ja meie abistame teisi riike ehkki vajame ise abi. Ma olen nii pettunud nendes inimestes kes valisid meile nii viletsa valitsuse. ei saa ju kõik e-valimiste kaela ajada. need väljamõeldud maksud on nõmedad.Tuleb teha astmeline tulumaks siis saaksid need nupule vajutajad nõusoleku märgiks tobedatele seadustele rohkem riigile maksta. Travi peaksid maksma need kes sodivad majade seinu.
)) Kuumad tüdrukud ootavad teid – – – Top25.fun