Kolmandik Eesti ettevõtjaid kavatseb lähiaastal investeerida kasvu, kuid pea pooled ettevõtjad hindavad tänast majanduskliimat hoopiski negatiivseks.
Eesti väikesed ja keskmised ettevõtted peavad tänast majanduskliimat ebasoodsaks, andes sellele viiepalliskaalal keskmiseks hindeks 2,49, selgus augustis Turu-uuringute AS-i poolt Sortteri tellimusel läbiviidud küsitluse tulemustest. Ligi pooled ehk 46 protsenti vastanutest, pidas majanduskliimat negatiivseks või väga negatiivseks.
Keerukates oludes on ettevõtete jaoks osutunud kõige tõsisemateks väljakutseteks tegevuskulud 57 protsendiga ning professionaalsete töötajate leidmine ja hoidmine 55 protsendiga, millele järgnevad turukonkurents, nõudlus, õigusnormide vastavus ning juurdepääs rahastusele, näitavad uuringu tulemused.
Väljakutsete rohkusest hoolimata kavatseb pea iga kolmas ehk 29 protsenti vastanutest ettevõte lähima 12 kuu jooksul investeerida ettevõtte kasvu, kusjuures 42 protsendiga on kasvukavatsus suurem keskmisega suurusega firmadel kui väike- või mikroettevõtetel.
Uuringu tellinud laenude võrdlemise platvormi Sortter tegevjuhi Sten Alliku sõnul näitavad küsitluse tulemused, et hoolimata üldisest kehvast hinnangust majanduskliimale on õhus ka positiivseid noote ning ligi kolmandik vastanutest näeb ka kasvupotentsiaali. “Neist omakorda kolmandik plaanib eesmärgi saavutamiseks kaasata välisinvesteeringuid,” lisab ta.
Välisinvesteeringute kõrval kavatsevad pea kolm neljast ehk 74 protsenti vastanud ettevõttest kasvu nimel täiustada oma igapäevategevusi. 63 protsenti plaanivad palgata uusi töötajaid ning enam kui pooled neist ehk 58 protsenti kavatsevad investeerida turundusse. Ettevõtetest, kes kasvu ei planeeri, plaanib pea iga kümnes taotleda rahalist toetust; valitsuse abi või toetust kavatseb küsida neist 58 protsenti.
Alliku sõnul tasub ettevõtetel, kes kavatsevad kaasata välisrahastust, turul aktiivselt pakkumisi võrrelda. “Uuringu tulemuste kohaselt on küll pea kolmandik taotlenud ettevõtte kasvu finantseerimiseks kodupangast laenu, kuid on üllatav, et vaid 15 protsenti neist on küsinud pakkumist ka teistest finantsasutustest.”
Vähem kui pooled küsitlusele vastanutest on viimase aasta jooksul uurinud soodsamate ärilaenude võimalust, kaks ettevõtet viiest pole aga seda teinud. Küll aga kontrollivad keskmise suurusega ettevõtted väiksematest rohkem, kas nende praeguseid finantsinstrumente on saadaval soodsamatel tingimustel.
“Kuigi uuringu tulemuste kohaselt hindavad ettevõtjad oma teadlikkust rahastusvõimalustest pigem kõrgeks, siis märkimisväärne hulk neist ei võrdle alternatiivseid laenupakkumisi ega uuri olemasolevale laenule soodsamaid tingimusi. Arvestades tänast majanduskliimat, kõrgeid intressi- ja krediidi kulukuse määrasid, ei tasu piirduda vaid ühe pakkumisega, vaid otsida ettevõtte jaoks kõige mõistlikum lahendus,” selgitab Allik.
Kõige olulisem tegur ettevõtte laenuotsuse tegemisel on intressimäär, mida jälgib 97 protsenti vastanutest. 71 protsenti küsitletutest vaatas tagasimakse ja 59 protsenti teenuse kasutamise tingimusi. Ettevõtte finantseerimisvõimaluste leidmisel peavad pea pooled 48 protsenti vastanutest kõige tõsisemaks väljakutseks kõrgeid intressimäärasid, mis paistab eriti silma keskmise suurusega ettevõtete, põllumajandussektori ja majutus-ning toitlustusettevõtete seas.
Turu-uuringud ASi poolt Sortteri tellimusel läbiviidud uuringus osales kokku üle 300 mikro-, väike- ja keskmise suurusega Eesti ettevõtet.
BNS