Tuleva aasta riigieelarve mõjub pärssivalt majandusele ning ajab käe veelgi sügavamale perede, ettevõtete ja pensionäride taskutesse, samal ajal on valitsus kärbete tegemisel lati alt läbi hüpanud, ütles Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Lauri Laats.
“Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid korjavad tuleval aastal maksutõusudega Eesti inimeste käes miljard eurot, kuid samaväärset pingutust kärbete näol ei ole suudetud ellu viia. Rahva käest korjatakse raha mõnuga, isiklikku heaolu arvelt aga kokku ei hoita. Eesti on tõusmas kõrgeimate tarbimismaksude riigiks Euroopa Liidus, mõjutades kõige rängemalt vähemkindlustatud inimesi. See kõik toob endaga paratamatult kaasa olukorra, kus näeme inimeste langemist suhtelisest vaesusest absoluutsesse vaesusesse, mis paneb omakorda lumepallina veerema kõik teised probleemid.”
Lauri Laatsi sõnul tasub suure ettevaatlikkusega suhtuda peaministri lubadusse lõpetada maksufestival. “Ma ei usu peaministri juttu maksurahust,” kinnitas Keskerakonna saadik. “2009. aastal lubas toonane peaminister, tänase valitsusjuhi mentor Andrus Ansip tõsta ajutiselt käibemaksu. Tõepoolest, see ajutine maks lõppes käesoleva aasta alguses ehk 15 aastat hiljem, kui Reformierakonna valitsus tõstis käibemaksu 22 protsendile ja tõstab 2025. aastal koguni 24 protsendini.”
Eesti majandus on langenud kümme kvartalit järjest ja maksutõusudele keskenduv riigieelarve majanduskasvule kaasa ei aita, lisas Lauri Laats. “Eesti Pank ja mitmed kommertspangad on oma prognoosides kärpinud Eesti majanduskasvu ootusi. Samuti tõi Eesti Pank välja, et tuleval aastal kiireneb inflatsioon ja kasvab töötute hulk. Kõige selle taustal mõjub kurjakuulutavalt otsus kaotada töötutoetus ja viia ellu vajaduspõhiste sotsiaaltoetuste maksmise reform,” rääkis Lauri Laats.
Fraktsiooni esimees rõhutas, et Eestis elab suhtelises ja absoluutses vaesuses kokku 350 000 inimest ning kurb on tõdeda, et vastuvõetud ja kavandatavate otsuste tulemusel nende arv suureneb. “Tulumaks ja käibemaks tõusevad veel kahe protsendi võrra, ettevõtted ja pensionärid hakkavad tulumaksu maksma, kodus lapsi kasvatavad emad jäävad ravikindlustuseta, vanemahüvitisele kehtestatakse lagi, tõusevad erinevad aktsiisid ja trahvimäärad. Kõik need sammud vähendavad inimeste sissetulekuid ja suurendavad väljaminekuid ning ühiskonna ebakindlust,” lõpetas Lauri Laats.
Suured ja targad inimesest räägivad majandusest nagu mingist muinasjutust millel ei ole mingit loogikat.Majandus põhineb kasumlikul majandamisel mille eeltingimusteks on oma turu kaitse ja mida saab teostada ainult riik oma piirides.Kui majandus nagu nüüd põhineb ülemaailmsel vabaturu majandusel ja dotatsioonidel ehk sotiaal abil mis veel ei ole ka võrdselt kohandatud kõigile siis mida…?See jutt,et majandus oleneb tarbimisest on ärimehe jutt,mitte majandust tundva inimese jutt.Tarbimisele rajatud majandusmudel,raha kellegi taskust minule on põhimõtteliselt inimeste vaesustamine ja loodusressursside piiramatu raiskamine kuhu peaks just nn.roheliste ja kliimaministeeriumi tähelepanu pööratud olema….
Tundub, et nn demokraatlik turukapitalism e. kapitalism ameerika moodi on jõudnud oma ühiskondliku arengu lõppu. Vähemalt selle toetuspind on kahanenud. Lehman Brothersi krahh 15. septembril 2008a. oli turumajandusele sama mis Berliini müüri langemine kommunismile ning andis paljude arvates mitu head õppetundi. Mulle meenuvad mõned neist:
1. Ahnitsemine ja krabamine kaugele ei kanna.
( Need sõnad ütles Herbert Lehman aastal 1957 New Yorgi senaatorina, just veidi enne pensionile minekut. Teemaks olid suure äriga seonduvad ohud. Elaks mees täna ja näeks oma silmadega valitsevat boonustekultuuri, poleks tal ilmselt lihtsalt sõnu)
2. Kuula vanemaid inimesi.
(Pete Peterson, kes juhtis Lehman Brothersit 10 aastat (kuni aastani 1984) oli muuhulgas Nixoni valitsuses kaubandusminister, tuntud kui osav läbirääkija, kes unistas tugevamatest sidemetest Euroopa ja Jaapaniga. Maaklerite meelest oli Pete üks vana tüütu jutupaunik ning välja ta visati. Hetk hiljem langes pank American Expressi kontrolli alla, tervelt kümneks aastaks. Peterson ise aga asutas investeerimisfirma nimega Blackstone ja sai miljardäriks. Täna on mehel turjal üle 80 eluaasta ja ta pajatab meile sellest, kuivõrd ebamoraalne on maksusoodustustega temasuguseid «pakse kasse» toetada.)
Too tagasi valgustatud valitsejad.
(Lehman Brothersi tipphetkedel 1950. aastail peeti riigisektori ja eraettevõtluse partnerlust enesestmõistetavaks. Need olid jõukad Eisenhoweri ajad. Kui Lehman Brothers suri, oli erasektor regulaatorid ammu üle parda visanud. Väites, et saab ise hakkama. Ei saanud.Ega saagi.)
Kui nüüd mõelda mida nende õppetundide valguses on eesti “valija” kui ka võimulolija teinud- siis näeme, et ei meie(valija) ega ka võimulolev Re pole mitte millestki mitte sittagi õppinud. Ikka ahitseme ise ning valime endi etteotsa endasarnaseid tühmapäiseid noori ahneoravaid kes maksumaksja arvelt nuumavad kõige “paksemaid kasse” ning töörahvas söögu heinu.
Ühiskondlik kiire prseminek garanteerit.