Eesti valitsus on laiali ning selle valitsuse puhul ei jaota lahkuläinud osapooled omavahel mitte saavutusi, vaid üksnes vastutust ebaõnnestumiste pärast.
Oluline on aga meeles pidada, et valitsuse poliitika eest vastutavad võrdselt kõik valitsuserakonnad ning mitte kellegi teise poole ei saa näpuga näidata otsuste eest, millele ka ise alla kirjutati. Üheskoos otsustati maksutõusud, üheskoos kehtestati automaks, üheskoos viidi Eesti majandus pikka ja sügavasse langusse ning üheskoos loodi ka Eesti inimestele sügavalt kahjulik energeetikakava, mis meil küll mõneks ajaks peatada õnnestus.
Omamoodi tähelepanu väärib sotside katse püüda iga hinna eest oma soojad kohad säilitada, pakkudes Reformierakonnale lepituseks Reformierakonna enda jutupunktidel põhinevaid kompromisse ning lõpus viimase õlekõrrena kasutada veel väljapressimiseks põhiseaduse muutmise küsimust. Sellega sai ühtlasi lõplikult selgeks, et valitsuserakondade jaoks oli põhiseaduse muutmine algusest peale üksnes lühiajalistele poliitilistele eesmärkidele suunatud aktsioon.
Kahjuks oli valitsuse laialimineku näol tegu puhtalt poliittehnilise vaatemänguga, millest proovivad nüüd võita nii Reformierakond kui ka sotsid, aga millest Eesti rahva jaoks vajalikku kursimuutust oodata ei ole.