Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa sõnul on kinnisvaraarendajad ettevaatlikud, mida näitab ka see, et väljastatud ehituslubade arv elamuehituses esimeses kvartalis aasta võrdluses vähenes.
“Kui eeldada, et aasta algus oli majanduses pigem tõusulaine, seda siiski enne Iraani sõda, siis võiks ju ka eeldada, et ehitustegevus on samuti hoogustunud. Ehitustegevuse planeeritavale aktiivsusele võiks viidata väljastatud ehituslubade arv ehk siis kui suured on arendajate plaanid ehitama hakata. Paraku pilt, mis andmetest vastu vaatab, ei ole rõõmustav,” märkis Eamets.
Terves Eestis anti selle aasta esimeses kvartalis ehituslubasid välja 13,7 protsenti vähem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga võrreldes. See vähenemine on üle kõikide elamutüüpide. “Kui võtame eraldi välja eramud, ridaelamud ja kortermajad, siis siin on väiksed erinevused. Näiteks ühe pere elamute osas on ehituslubade arv vähenenud 5,4 protsenti, ridaelamute puhul koguni 73 protsenti, samas kui korterelamute puhul, kus on kolm kuni viis korterit, on ehituslubade arv kasvanud 32,6 protsenti, ning kuue kuni kaheksa korteriga elamute puhul on kasv 17 protsenti. Arvutuse aluseks on jätkuvalt planeeritud ruutmeetrite maht,” märkis Eamets.
“Kui vaadata maakondi, siis elamuehituse suurenemist kavandavad ehk ehituslubade arv on kasvanud Hiiu, Järva, Rapla, Valga ja Viljandi maakonnad ning Tallinna linn ja Tartu linn. Teistes maakondades on ehituslubade arvud, ehituse mahtu arvestades, vähenenud,” jätkas Eamets.
Ta avaldas lootust, et planeeritud ehitamised siis kõik ka teoks saavad ja kavandatud projektidel on rahastus juba olemas või kohe-kohe tekkimas. “Intressikeskkond hakkab sellel aastal suure tõenäosusega halvenema ehk raha hind hakkab tõusma, mis varem või hiljem hakkab ehitustegevusele negatiivset mõju avaldama,” lisas Eamets.