Vandeadvokaat Paul Keres rääkis neljapäeva õhtul ETV saates “Esimene stuudio”, et Eesti on jõudnud praeguseks olukorda, kus igapäevaselt kuulatakse pealt kümneid tuhandeid inimesi ning seadused on osaliselt “kummist” ehk keegi ei saa aru, kus algab ja kus lõpeb õigusrikkumine.
Kerese sõnul tegutsevad uurimisasutused praegu täiesti kontrollimatus tsoonis. “Mida me viimaste nädalate ja kuude jooksul oleme teada saanud? Me oleme teada saanud seda, et Eestis tõenäoliselt jälitatakse – ma mõtlen siis pealtkuulamisega, kümneid tuhandeid inimesi kogu aeg. Jälitatakse ju mitte ainult kahtlustatavaid, vaid ka neid inimesi, kes kahtlustatavatega suhtlevad ehk nendega meilivahetust peavad, telefonikõnesid peavad. Nagu me teame, siis neid inimesi ei teavitata. Olgu nad siis kasvõi advokaadid, nende kaitsjad. Ehk kui paljusid inimesi tegelikult pealt kuulatakse, sellises kõige klassikalisemas jälitustegevuse vormis, seda me isegi ei tea,” ütles Keres.
Tema sõnul on tagajärg see, et ka need inimesed, kes pole midagi kurja teinud, võivad sattuda aastateks menetlusse, mis võivad röövida neilt muuhulgas tervise või isegi elu.
“See pealtkuulamine on üks asi, teine asi on nende sideandmete kogumine. Eesti Vabariik teab juba praegu viiendat aastat, et sideandmete kogumine – see tähendab siis, kes kellega suhtleb, kes kellele sõnumeid saadab ja helistab, kuskohas ta paikneb, kellega koos ta paikneb – nende andmete lausaline kogumine on juba viis aastat Euroopa Liidu õigusega vastuolus ja riigikohus on seda ka öelnud,” rääkis Keres “Esimeses stuudios”.
Kerese sõnul on poliitilist tahet asjade korda seadmiseks isegi näha, aga kuskilt nendest süsteemidest siseselt tuleb seda vastutegevust. “Üks viimane hea näide oli see, kui just 1. aprillil justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütles, et praegune sideandmete kogumise lausaline süsteem ei kõlba, see on vastuolus Euroopa Liidu õigusega ja see tuleb ära muuta. Mis järgmisel päeval juhtus? Ma nägin justiitsministeeriumi menetlusdokumendist, kus justiitsministeerium ütleb, et ei, praegune süsteem on täiesti korras. Ehk siis minnes vastuollu Euroopa Kohtuga ja minnes vastuollu riigikohtuga, justiitsministeerium ütleb Eesti kohtule, et praegusel süsteemil ei ole mitte midagi viga ja ta ei riku Euroopa Liidu põhiõiguste hartast tulenevaid õigusi ja ta ei riku ka Eesti põhiseadust. Kui sa vaatad niimoodi, et Eesti riik ise ei täida oma kohtuotsuseid ja Eesti riik ise sülitab Euroopa kohtuotsustele, siis tekib selline tunne, et mida sa siis teha saad enda õiguste kaitseks üleüldse?” rääkis Keres.
Kui korruptsioonivastase seaduse muutmine oleks siiski riigikogus läbi läinud, oleks see Kerese hinnangul toonud kaasa olukorra, kus inimesi ei saaks toimingupiirangu kriminaalasjadega enam kiusata. “Praeguse seaduse põhiline viga minu arvates – ja see probleem tõstatati tegelikult ka põhiseaduskomisjoni avalikul kuulamisel –, on see, et põhiseaduslikult on problemaatiline nõnda raskete tagajärgedega karistada lihtsalt mingi ohu tekitamist. Toimingupiirangu rikkumisel, selleks et ta oleks kriminaalne, peaks olema ka mingisugune kahjulik tagajärg ja see oli tegelikult see, mida seadusandjad üritasidki teha,” rääkis Keres, lisades, et praegu saab inimesest kriminaalkurjategihja isegi siis, kui ta kehtivat toimingupiirangut rikkudes teeb riigile head.
Kerese sõnul tuleks korruptsioonivastase seaduse muutmine rakendada selliselt, et tsee oleks üks normaalne seadus, mida oleks normaalsel inimesel võimalik mõista. “Selle muutmiseks ei ole vaja teha mitte mingisugust raketiteadust. Me ei ole esimesed, kes huvide konfliktidega tegelevad, me ei ole ka viimased. On suured rahvusvahelised organisatsioonid, kes on määratlenud huvide konfliktide vältimise reeglid, näiteks Europarlament, OECD, Euroopa Komisjon. See loetelu on kilomeetrite pikkune. Võtame lihtsalt nende parimad praktikad, analüüsime neid ja rakendame neid Eesti seaduses. Sel ei ole mitte midagi keerulist. Praegu jääb selline mulje, nagu me oleksime tõesti sellise võimatuna näiva missiooni endale võtnud, et määratleda inimesed, kes võivad olla ametiisikuga seotud isikud,” rääkis Keres.
Tema sõnul on väär seisukoht, et mitmeti tõlgendatavaate õigussätete korral on kohtu ülesanne õigusselgus luua. “Ei, seadusandja peab panema paika. Meil on selline riik, kus kohtupraktika ei pane midagi paika, vaid seadusandja paneb paika reeglid ja kohus siis kohaldab neid. Aga siin on see seadus kukkunud välja tõesti täiesti kummist ja üks asi on täiesti selge: kummist paragrahvid karistusõiguses on põhiseaduse vastased. Selleks, et neid vastavaid norme mitte täiesti kehtetuks tunnistada, on meil ringkonnakohtud näinud kurja vaeva sellega, et on üritanud tõlgendada seda seadust põhiseaduspäraseks,” rõhutas Keres.
Keres: kui paljusid julgeolekuteenistused pealt kuulavad, ei tea keegi | Eesti | ERR
BNS