Maksejõuetuse teenistuse (MJT) värsked andmed toovad esile murettekitava reaalsuse: 2023. aasta algusest kuni tänavu esimese kvartali lõpuni on üksnes 594 Eestis registreeritud varatut maksejõuetut ettevõtet jätnud võlausaldajatele tasumata ligikaudu 200 miljonit eurot.
See tähendab, et kolme aasta ja ühe kvartaliga on Eesti majandusest ehk võlausaldajatelt lihtsalt kadunud summa, mille keskmine suurus ühe varatu maksejõuetu ettevõtte kohta ulatub tänaseks 400 000 euroni. Aastal 2024 oli see keskmine summa veel alla 100 000 euro.
2024. aastal oli varatute maksejõuetute ettevõtete juhtide tekitatud kahju oli 48,5 miljonit eurot,
2025. aastal juba 73,9 miljonit eurot ning ainuüksu 2026. aasta esimese kvartali näitaja oli juba 28,2 miljonit eurot.
Samaaegselt on 2025. aastal võrreldes 2024. aastaga kasvanud maksupettuste ja muude õigusrikkumiste arv ning sagenenud juhtumid, kus on alust kriminaalmenetlus või juhtidele ajutise juhtimiskeelu ehk ärikeelu kohaldamine pankrotimenetluse ajaks.
Maksejõuetuse teenistuse tegevusaruanne toob välja, et küsimus ei ole enam üksikutes ebaõnnestumistes, vaid süsteemses käitumismustris.
Esmaspäevase seisuga ei ole üle 41 000 ettevõtte ikka veel esitanud 2024. aasta majandusaasta aruannet, kuigi esitamise tähtaeg oli reeglina 2025. aasta juuni lõpp. See tähendab, et märkimisväärne osa ettevõtjatest tegutseb praegu Eestis ilma elementaarse läbipaistvuseta lepingupartnerite suunal. Suure löögi all on ka tarbijad, töötajad kui nõrgemad osapooled turul.
Maksejõuetuse teenistus leiab, et sellises ettevõtluskeskkonnas ei ole võlausaldajatel võimalik hinnata riske; ausad ettevõtjad on ebasoodsas konkurentsis ning usaldus Eesti ärikeskkonna vastu väheneb. Maksejõuetuse teenistus leiab, et Eestis ei ole võlausaldajate kaitse piisav.
Maksejõuetuse teenistuse hinnangul ei tekkinud 594 ettevõtte 200 miljoni euro suurune mahajäetud võlg ehk rahaline kahju juhuslikult ega üleöö. Probleem algab oluliselt varem – juba ettevõtete loomise ja nende juhtimise etapis.
Peamised riskikohad on osaühingute asutamine ilma algkapitalita; puudulik finantskirjaoskus ja juhtide käitumine; väga nõrk või olematu äriplaan, raamatupidamisnõuetest kinnipidamata jätmine ja aruandluskohustuse eiramine ning õigusrikkumistele järgneva reaalse vastutuse puudumine, vigadest ei õpita.
Olukorra muutmiseks tuleb Maksejõuetuse teenistuse hinnangul liikuda jõuliselt ennetuse suunas ning hakata reaalselt võlausaldajaid kaitsma. Tuleks piirata nullilähedase algkapitaliga ettevõtete kiiret asutamist; tõsta inimeste rahatarkust ja äride juhtimiskvaliteeti;
kohaldada järjepidevalt koheselt ärikeelde ehk ajutisi juhtimiskeelde raskete juhtimisvigade korral ning tugevdada firmade juhtorganite vastutust uute mõjutusvahenditega.
Kolmeaastane kogemus näitab, et ilma reaalse mõjutuseta ja vastutuseta jäävad reeglid deklaratiivseks.