Euroopa Komisjonil kavas rakendusmäärus, millega keeratakse veelgi vinti peale saagi kaalumise ja püügipäeviku pidamise reeglitele ning rannakalureid võib veel sagedamini ette teatamata kontrollida, kirjutab rahvusringhääling.
Näiteks näeb määrus ette, et koguda ja säilitada tuleb täiendavaid andmeid keskmiste netokaalude, standardiseeritud kastide või konteinerite, kaalumiskohtade ning vee ja jää mahaarvamiste kohta ning kala tuleb kaaluda rangelt liigiti ja kohe lossimisel ja lisaks peab kaalumise juures olema ametnik, sõltumatu kolmas isik või tuleb kaaluda kaamerasilma all.
Kalur Arne Taggo tõi näiteks, et kalurid peavad tulevikus hakkama juba merel silma järgi mõõtma kalakogust ja andma sellest teada enne randumist ning kogusega eksimine päädib väärteomenetlusega.
“Me siis visuaalselt peame hindama kala kogust paadis, on ta siis viis kilo või kümme kilo, sada kilo või tonn. Ja kui me silmaga hindamisel ei mahu piirmääradesse, siis alustatakse meil väärteomenetlust. Kui meil kai peal peab olema kaal kontrollitud, siis ühegi inimese silmad ei ole kalibreeritud ja taadeldud. Ja selle alusel hakatakse siis väärteomenetlusi korraldama,” rääkis Taggo.
Valdavalt mikroettevõtjatena tegutsevad rannakalurid kurdavad ka lisakulude üle, mis iga uue regulatsiooniga kaasnevad, näiteks ei ole selge, kes paigaldab ja hakkab vastutama sadamatesse paigaldatavate kaamerate eest.
Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik Kaire Märtin ütles, et uued regulatsioonid tulenevad Euroopa Kontrollikoja 2021. aastal läbi viidud kaalumise uuringust, mis näitas suuri ebatäpsusi kaalumisel.
“Ja mis viis järgmise hüpoteesini, et järelikult ka kõik püügiandmed on sellest lähtuvalt valed. Ja kuna see on otsene sisend teadusandmeteks ja teadushinnanguteks, siis jõuti sinna, et ka tegelikult need võivad olla suures osas valed. Ja ka Eestis tuvastati tegelikult mittetäitmist,” selgitas Märtin.
BNS