EHRL: restorane hoiab kriisis Euroopa Liidu suuruselt teine käibemaks

Eestis hoiab restorane kriisis Euroopa Liidu suuruselt teine käibemaks, mis lööb kõige valusamalt väikseid kohti, teatas reedel Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL).

EHRLi andmetel jäid majutussektori juunikuu tulemused eelmisele aastale alla eelkõige seetõttu, et tänavu toimub Eestis vähem suuri kontserte. Mullu juunis tõid rahvusvahelised suurkontserdid eriti Tallinna hotellidesse erakordselt suure nõudluse, hea täitumuse ja tavapärasest kõrgema keskmise hinna. Tänavu sellist tuge ei ole.

Toitlustussektoris jätkub sisendhindade ja käibemaksu surve, mis on kõige teravam väiksemates kohtades, kus restoran on sageli kogukonna süda ja piirkonna oluline tööandja.

Turiste jagub, kuid ilma suursündmusteta jäävad hotellide tulemused mullusele alla

Statistikaameti andmetel kasvas mais ööbimiste koguarv 5,8 protsenti (583 605 ööbimiseni). Kasvu vedasid välisturistid, kelle ööbimisi oli ligi 10 protsenti rohkem kui aasta tagasi, siseturistide ööbimised jäid eelmise aasta tasemele. Kasv koondus eelkõige Tallinna (11 protsenti), Pärnus ja Tartus püsis ööbimiste arv mulluse tasemel. Maikuu kasvule vaatamata kinnitavad juunikuu tulemused, et külastajate arvu kasv üksi hotellide majandustulemusi ei paranda.

EHRLi andmetel oli juunis hotellide täitumus üle Eesti hea ehk 80 protsenti, kuid tulu saadaoleva toa kohta jäi eelmise aasta juunile ligi 7 protsenti alla ja keskmine toahind langes üle 3 protsendi. Kõige suurem oli langus Tallinnas, kus mullu juunis täitsid hotelle suurkontserdid. Poolaasta kokkuvõttes seisab majutusturg paigal: esimese kuue kuu täitumus oli 63 protsenti ja keskmine toahind on eelmise aasta tasemel.

“Juuni näitas mustvalgelt, kui palju sõltub Eesti turism suursündmustest. Mullu tõid kontserdid Tallinna hotellid täis ja hoidsid ka hinnataset, tänavu on kontserte vähem ning täitumus ja hind jäid kohe eelmisele aastale alla. Iga suurkontsert või spordisündmus on otsene süst kogu piirkonna majandusse hotellidest restoranide, kaubanduse ja transpordini,” lausus EHRLi tegevjuht Külli Kraner.

Restoran on väikestes kohtades kogukonna süda, kuid sisendhinnad ja käibemaks suruvad uksi kinni

Toitlustussektori olukorda hoiavad jätkuvalt raskena kiiresti kasvanud sisendhinnad ning käibemaks, mis on 24-protsendiga Euroopa Liidus suuruselt teine ja ületab EL-i keskmist, mis on 11 protsenti, enam kui kaks korda. Kulude kasvu ei ole võimalik nõrga nõudluse juures hindadesse edasi kanda, mistõttu sulgemiste laine jätkub.

Eriti teravalt puudutab see väiksemaid kohti, kus restoran või kohvik on kogukonna süda, kohtumispaik ja piirkonna oluline tööandja. Toitlustus on üks väheseid valdkondi, kus ühe inimese kulutus liigub väga kiiresti läbi terve piirkonna majanduse: restorani jäetud euro jõuab kohaliku taluniku, toidutootja, hulgimüüja ja teiste teenusepakkujateni. Kui selline koht uksed sulgeb, ei kao ainult töökohad ja maksutulu, vaid sageli ka põhjus piirkonda üldse külastada.

Toitlustussektor annab tööd ligikaudu 20 000 inimesele ning surve kandub kogu tarneahelasse. Kahjumis sektor ei hoia töökohti, ei tõsta palku, ei investeeri ega maksa lõpuks makse.