Esmaspäevast hakkas kehtima seadusemuudatus, mille järgi peavad tööpakkujas avaldama kandideerijale töötasu enne esimest töövestlust kirjalikus vormis ning selgub, et hulk riigiasutusi ise veel töökuulutuste juurde palganumbrit ei pane, kirjutab Postimees.
Tööportaalides on juba pikemat aega paljude tööpakkumiste juures ka oodatav palk või vähemasti palgavahemik.
Nüüd hakkasid Eestis kehtima töölepinguseaduse muudatused, mis nõuavad säärast avalikustamist kõikidelt ettevõtetelt. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle egiidi all see Euroopa Liidu direktiivi nõue üle võeti, põhjendab muudatust asjaoluga, et see aitab inimestel aega kokku hoida. Kui on juba ette teada, et palk ei sobi, siis ei tasu inimestel aega raisata ega üldse kandideerimisprotsessi minna.
Vähemalt esmaspäevase seisuga selgub, et paljud riigiasutused pole ka ise veel suutnud uue nõudega kohaneda.
Näiteks otsib rahandusministeerium magistrikraadiga analüütikut – kui palju see inimene palka saada võiks, ministeerium ei ütle.
Kliimaministeerium otsib niimoodi ilma palka näitamata finantsspetsialisti. Samas on kliimaministeeriumi enda allaustused, transpordiamet ja Tallinna lennujaam, oma töökuulutustes palgavahemikud välja toonud.
Siseministeerium on andnud oma tööpakkumistes palganumbri juurde vaid praktikantidele ja ka nende puhul vaid osadele – need hakkavad saama 1000 eurot bruto.
Kaitseministeeriumis ja allasutustes valitseb palga näitamise osas eriilmeline taktika – osade töökuulutuste puhul on palgad või palgavahemikud välja toodud, teiste puhul aga mitte.
Seal pole ka küsimus selles, et palka varjataks eriti tundlike töökohtade puhul – näiteks öeldakse snaipriüksuse ülema puhul, et tema palgavahemik algab 2500 eurost bruto.
Luure- ja julgeoleku sektsiooni staabiallohvitseride palgavahemik on näiteks 2350-2650 eurot. Seevastu ei tooda välja, kui palju palka võiks saada otsitav nõrkvoolu insener.
Samas annab nõude sõnastus “kandideerijale tuleb avaldada töötasu enne esimest töövestlust” võimaluse, seda palka ka tööpakkumise juures kohe mitte avaldada.
Tehniliselt võttes võiks ju väita, et kui kandideerimisprotsess näeb ette näiteks kolme kirjalikku eelvooru ja vestlus oleks alles neljas, võiks inimest selle nõude alusel justkui pikalt ilma palka näitamata solgutada.
BNS