Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart haaras härjal sarvist
On täiesti loomulik, et laps läheb kooli oma emakeeles. Kuna meil elab pea kolmandik venekeelseid inimesi, pole õige nõuda neilt eestikeelset kooliteed. Samas on igati tervitatav keelekümblus, kus kahjuks pikalt valitsenud Reformierakond jäi ükskõikseks. Eraldati küll raha, aga kuhu see kulus, pole teada. Tulemus on näha, venekeelsed lapsed ei saanud isegi lasteaedades vajalikku õpet. Polnud vastava oskusega õpetajaid. Nüüd küll püütakse igati seda viga parandada, aga see ei toimu päevapealt. Üleminekuni täielikult eestikeelsele haridusele läheb veel aega. Ei kujuta ette, kuidas oleks jätkunud suhtumine vene koolidesse, kui Reformierakond oleks veel võimule saanud. Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart nentis väljaandele Baltnews antud intervjuus, et mõistab, miks Keskerakonna valijate jaoks tundub praegune valitsuskoalitsioon vastumeelne. „Võtmekoht oli väga selge arusaam, et see on ainus võimalus, kuidas säilitada Eestis venekeelne haridus. Ma rõhutan: ainus! Kui me oleksime läinud Reformierakonnaga koalitsiooni või veelgi halvem, jäänud opositsiooni, oleks vene koolide päästmise šanss olnud olematu,“ sõnas Kõlvart. „Olen alati seisnud ja seisan ka tulevikus venekeelse hariduse säilitamise eest.“
JUHTKIRI: Eesmärgiks on noortes huvi tekitamine ja nende harimine
“Noored on hukas!” Kes meist poleks seda lauset oma nooruspõlves kuulnud. Olgugi, et meie nooruki aastad on jäänud erinevatesse aastakümnetesse, on pea iga meist seda klišeelikku väljendit kuulnud. Meie erakonnas antakse noortele võimalus ning ma olen selle üle äärmiselt uhke. Kõige lihtsam on noori kritiseerida ja nende kallal ilkuda, kuid Keskerakond pole seda teed läinud. Oleme otsustanud teha vastupidist ning usaldame noori ja anname neile võimaluse. Sellise lähenemisega oleme teinud algust n-ö poliitilisele järelkasvule, kuid…see on alles algus ja pikk tee on veel minna. Me mõtleme olevikule või järgmiste valimistele. Me keskendume konkreetsele valdkonnale, olgu see kohaliku omavalitsuse või riigi juhtimine, kuid kipume unustama, et ühel hetkel peab keegi juhtimise üle võtma. Igal poliitikul, kes on olnud juhtival kohal või toetanud juhtivat positsiooni, on suur teadmiste ja kogemuste pagas, mida ei saa õpikust tuupides. Selleks on vaja olla aastaid poliitikaga seotud. Kuid, kuidas teha nii, et kõik need teadmised, kogemused ja ajalugu ei läheks kaduma?
Liberaalse majanduspoliitika viletsus II
Eesti üldine maksukoormis viimastel aastatel on olnud EL-i keskmise lähedal. Kuid nagu eelmises osas toodud, andmete võrreldavaks tegemiseks tuleks Eestis arvust niipalju lahutada, et me kukume kuhugi Rumeenia –Bulgaaria vahepeale, seega tagant 3. Nagu juba eelpool toodud, pole riigil selliste tulude taseme juures võimalik kõiki tema funktsioone täita. Kuid asjal on veel ka teine aspekt, ja mitte vähem valus. Iga maks kutsub esile teatud muudatusi, tihti negatiivseid, majanduses. Eriti halb on, kui mitu maksu kutsuvad esile samu mittesoovitavaid tulemusi, mis siis kogusummas on eriti pahad. Kaudsete maksude (käibemaks, aktsiisid, tollid ) osakaal otseste maksude (tulumaks, varanduse maksud) üle on iseloomulik arengumaadele, mitte aga arenenud maadele. Põhipõhjus on lihtne – kaudseid makse on kergem sisse nõuda ja raskem varjata. Kui ca 30 aastat tagasi Eestis kehtestati just kaudsed maksud, siis lähtuti sel ajal õigest eeldusest: aastakümneid alatarbimise all kannatanud rahvas kulutab kiiresti oma tulud ostudeks ja riigieelarvesse muudkui laekub ja laekub. Ja inflatsiooni tingimustes üha rohkem. Ja toimus see mitte ausa ülestunnistusega maksuameti algelisusest, vaid suure demagoogia ja lollitamisega- need maksud olla vabatahtlikud. Kui ei soovi maksta, siis ära osta… Sure või nälga…
Kakssada aastat vabaduse teel
Sotsiaalses mõttes on vabaduse vastandiks orjus. Eestlaste kaotatud muistse iseolemise uue alguse tähtsaim sündmus toimus 200 aastat tagasi, kui 1819. aastal Vene tsaar kinnitas Liivimaa talurahvaseaduse, millega kaotati pärisorjus Liivimaal. Kiiresti hakkasid arenema Eesti talud, eriti Viljandimaal, ja algas moderniseeruva rahvuse kujunemine. Esimese laulupeo ajaks oli rahvus juba oluliselt välja kujundatud. Eestlased olid aktiivselt tegevad Vene Impeeriumi ja ka Lääne- Euroopa kultuuriruumis. Kuni rahvas kasutab oma keelt, väärtustab oma kultuuri- ja ajaloomälu, kestab riik ja rahvas. Rahvuseepos “Kalevipoeg” algab pöördumisega: “Laena mulle kannelt, Wanemuine …”. Keel nagu ühiskond on pidevas muutuses. Enam kui kahtekümmet keelt valdav Johann Wiedemann selgitab 1869. esimese laulupeo aastal ilmunud eesti-saksa sõnaraamatus sõna kannel mitmetähenduslikkust: poogenkannel – viiul, sõrmkannel – harf, püstkannel lüüra (mis oli Antiik-Kreekas jumalate pill) jne. Tartus toimunud laulupeo logoks ongi lüüra ehk püstkannel Liivimaa kubermangu lipuvärvide valge-roheline-punane foonil.
Raha saab telefoni ja e-mailiga
Rikkaks saamiseks piisab telefonist ja e-maili kontost, sest pakkumisi raha saamiseks tuleb mõlemale. Ilusad lubadused ei jõua kunagi inimese pangakontole. Aktiivset interneti ja mobiiltelefoni kasutamist on Eestis olnud rohkem kui paarkümmend aastat ja selle ajaga on muutunud ka viirused. Kui algul proovis programm levida võimalikult paljudesse arvutitesse ja takistada nende tööd, siis praeguseks on eesmärgiks inimeste raha ning andmete õngitsemiseni. Kui omad pangakontot ja sinna juurde telefoni või e-maili, oledki sihtgrupp tänapäeva pettustele. Suhtlus algab inglise või vene keeles. Juuli algul helistas mulle venekeelne naine, kes tahtis pakkuda investeerimist ja kindlat kuupõhist sissetulekut. Kuigi helistajal oli Eesti lauatelefoni number, asus ta enda sõnul hoopis Taanis ja esindas rahvusvahelist suurfirmat. Sellised investeerimise pakkumised algasid minu telefonis 2017. aasta sügisel ja keeldumistele vaatamata helistatakse jätkuvalt (enamasti inglise keeles). Vahetuvad välismaised riigid, kus helistaja enda sõnul asub (Läti, Suurbritannia, Venemaa, Hong-Kong, USA), kuid pakkumine on alati olnud sarnane. Rikkaks saab läbi nende investeerides: ostes naftat, ostes tuntud börsifirma aktsiaid.
Kõigest pikemalt ja lisaks palju muud huvitavat 10. juuli Kesknädalas. www.kesknadal.ee veebilehel ilmuvad Kesknädala paberlehe artiklid nädala jooksul. Lisaks avaldatakse veebilehel olulisi uudiseid igapäevaselt.
Iga laps peab oma kodumaal oma emakeeles elada saama.
Kooli asi on teisi keeli õpetada.
Kõlvart võitleb õige asja eest!
Hea, et kiuslik Ekre seekord samal meelel on.
Vene koolides õpitakse juba ammu mitmeid aineid eesti keeles nagu näiteks eesti kirjandust ja kultuurilugu. Aga kindlasti peavad nad mitmeid õppeaineid õppima emakeeles. Mitmetes vene koolides tehti keelekümblust ja seda tänu kooli direktsioonile ja eesti keele õpetajate professionaalsusele ja tahtele.Vene lapsed õpivad meeleldi eesti keelt ja mõned on oma keeleoskuse saanud juba lasteaias ja hiljem on neil kergem õppida. Eesti keele õpetamiseka vene koolides on vaja palju näitlikke materjale, jaotusmatejale ja tehnilisi vahendeid. Tänu eesti keele õpetajate entusiasmile on kabinetid hästi varustatud. Tallinna koolid on muidugi paremas seisus sest siin on olnud kaua aega hooliv keskerakondlik valitsus. Vene õppekeelea koolid peavad jääma ja lapsevanem otsustab kas paneb oma lapse eesti või vene kooli. Ei tea kas reformistlik valitsus oleks tahtnud vene koolid ära kaotada mingitel poliitilistel kaalutlustel vihavaenu õhutades.