Peaminister Jüri Ratas kohtus esmaspäeval kuue noorega, kes on meeleavaldusi korraldades seisnud kliimamuutustega võitlemise eest ning arutas nendega Eesti valitsuse tegevust kliimaneutraalsuse saavutamiseks ja koostöövõimalusi, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Peaminister Jüri Ratase sõnul on kliima- ja keskkonnaküsimused praeguse valitsuse jaoks poliitiline prioriteet.
“Nendele küsimustele vastuste leidmine on määrava tähtsusega meie praeguste ja tulevaste põlvkondade jaoks. Mul on väga hea meel, et ka meie noored nii aktiivselt nende küsimuste vastu huvi tunnevad,” ütles peaminister.
“Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on vaja kõikide riikide panust, ka Eesti peab selle nimel töötama. Aga samuti on oluline ka iga inimese panus, alustades kas või igapäevaste tarbimisharjumuste muutmisega,” sõnas peaminister.
Ratase sõnul on kliimamuutuste vastu võitlemisel vaja muuta mõtteviisi ning viia ühiskonnas läbi paljusid muudatusi keskkonna-, majandus- ja sotsiaalvaldkonnas.
“Tegutseme eesmärgi nimel, et Eestist saaks selle sajandi keskpaigaks süsinikuneutraalse majandusega riik,” sõnas Ratas.
“Üleminek vähese kasvuhoonegaaside heitega ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise majandusele vajab vahendeid, mis ulatuvad ülemaailmselt miljarditesse. Samas aitab see vältida kliimamuutuste kahjuliku mõjuga kaasnevaid hiiglaslikke kulusid, tagab parema julgeolekukeskkonna ja toetab uuenduslikkust,” jätkas Ratas.
Peaminister kutsus noori osalema ka 13. septembril Riigikantselei ja Teaduste Akadeemia koostöös toimuval kliimamuutuste mõjudele keskenduval konverentsil, mille eesmärk on viia edasi riigisisest arutelu kliima- ja energeetikateemadel.
Ratase sõnul moodustas valitsus ka 11. juulil kliima- ja energiakomisjoni, mis hakkab kujundama kliima- ja energiapoliitilisi seisukohti ning kaardistama lahendusi kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja riigi energiavarustuse tagamiseks.
Peaministriga kohtusid Leele Jürjen, Kristin Siil, Henri Holtsmeier, Joosep Raudsepp, Gertu Birgit Anton ja Kaia Solnik.
BNS
Et muutused toimuksid tuleb ohvreid tuua. Eesmärgi saavutamiseks peab millestki loobuma. Võitluses kliimamuutustega on kehtestatud makse ja seatud kasutuspiiranguid, mis on tõstnud hindu ja vastavalt elukallidust. Rahvas on vastavas mahus toonud ohvri kliimaparandajate seatud eesmärgi realiseerimiseks Mõtteviisi muutjad võiksid loosungite asemel esitada fakte (bilanss) millises ulatuses on paljumiljardiliste koormiste abil suudetud kliimat parandada ning millises ulatuses seeläbi majandust ja ökosüsteemi kahjustada.
ei muutu meist sõltuvalt. see oleneb hoopis Maa tuuma põlemisest tekkiva liigse rõhuga gaaside väljatungimisest neile sobivate lõõride kaudu. Seega määravad meie ilmastikku tulemägede pursked ehk gaaside eraldumine maapõuest.
Küll aga peaksime koguma kokku prügi ja seda ümber töötlema.
Mõjutab ikka.Kliimamuutused on küll looduse poolt tsüklilised ja ka erakorralised, aga inimtegevus, mis võimaldab kuni 0,5% soojenemist muuta, see kaasmõjuna võib olla see sulg mis murrab kaameli selgroo.
KAS HÄRRAD JA PROUAD LÕPETAVAD NÜÜD LENNUKITEGA KIMAMISE JA LAEVADEGA TROOPILISTE KAUPADE TOOMISE? v.a. PURJELAEVAD?
Needsamad noored papist ja plastist topsikutest toitumise tänaval ja loomade õgimise???
Mis aitab siis minu kilekotist loobumine, millesse ma kodus nagunii prügi panen, selmet osta suur prügikott.???
ootab meid hoopis jahenemine ja hukk külmumise tõttu. Sest seda tõendavad 2 tõika, mida inimene muuta ei saa.
1. Maa eemaldub Päikesest, seega on jahenemine küll aeglane, kuid järjepidev.
2. Maa tuum põleb nagunii kunagi ära, seega sooja enam seestpoolt ei tule.
Ning Maast saab tavaline külm täht, mis mittekedagi ei huvita.