Majandus- ja taristuminister Taavi Aas andis Eesti Raudteele korralduse alustada raudteelõikude elektrifitseerimise eelplaneeringu koostamise ja projekteerimisega.
25-kilovoldise kontaktvõrgu eelplaneering tuleb Tallinna-Tapa-Narva, Tapa-Tartu-Valga, Tartu-Koidula-Piusa ning Ülemiste-Muuga lõikudele ning Kopli jaama, seisab Aasa otsuses.
Tegevuste kulude katteks lubas minister Eesti Raudteel võtta 2020. aastaks kohustusi summas 7,98 miljonit eurot, mis saavad kaetud hilisema sihtfinantseeringuga.
Valitsus otsustas juunis toimunud kabinetiistungil, et kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks tuleb ette valmistada raudtee elektrifitseerimise plaan.
Elektriraudtee esimeste lõikude projekteerimine algab 2020. aastal ning on kavas 2022.-2028. aastal.
Suuremahuline taristuinvesteeringu projekti raudtee elektrifitseerimiseks valmistab majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ette koostöös keskkonnaministeeriumiga.
Kui keskmiselt liigutab elekter Euroopa riikides 52 protsenti raudteeveeremist, siis Eestis vaid 14 protsenti. Keskkonnaministeerium on välja arvutanud, et kogu raudteevõrgu elektrifitseerimisel hoitaks aastas kütuselt kokku ligi viis miljonit eurot.
Kokku tuleb Eesti kasvuhoonegaaside koguheidet vähendada 70 protsenti aastaks 2030 võrreldes aastaga 1990. Lisaks tuleb aastaks 2030 EL-is energiatõhusust suurendada 32,5 protsenti ja taastuvenergia osakaal peab olema vähemalt 32 protsenti lõpptarbimisest.
BNS
õige algatus! Kui kõik raudteed viia elektri jõule, siis on kust vajadusel elektrit võtta.
tagasi juhtusin lugema kas 50ndate lõpu või 60ndate alguse raamatut suurtest ehitustest ka ENSV-s. Seal oli selgelt kirjas, et 70ndate alguses pidi Tallinn-Tartu raudtee olema elektriline. isegi kava oli peale plaani olemas. Miks seda siis ei tehtud, ei tea. Võimalik, et võimuvahetus kremlis. Peksti ju Nikita koduaresti ja asemele tuli suur altkäemaksumaksjast heategija Leonid.
Vahest mõni ajaloolane teab sellest midagi lähemalt jutlustada?
Juba täna, võttes arvesse aku,- ja vesinikutehnoloogia ülimalt kiiret arengut, võib elektriraudtee kontaktliinide ehitus osutuda eilseks päevaks. Eelplaneering võtab õnneks pisut aega ja jätab võimaluse otsuseid korrigeerida, vastavalt tehnika arengule.
on pall Helme Mardi jalal. Ootan talt teadet, et ka Eesti-Vene sundpiiril on tarasse lastud elekter.
huvitav, miks pole lisatud Riisipere-Rohuküla ja uuesti Pärnu-Mõisaküla-Valga ühendust. See, et Luik laulis EE , kuhu PPP rahasid kasutada , oleks ilmselge -et kodanike raha kasutataks kus on hõive suurim – see tähendabki Raudtee ühistranspordi osa ,sest seda kasutaks 80% elanikkonnast , mitte Saaremaa sild -ma olen üldse 40 aasta jooksul 3 korda seal saarel käinud ja praami ühendusest piisab, sest kord aastas mingid jämmid suvel ja selleks vaja silda – kes seal ja milleks talvel käib? Sama nagu pole ka Peipsi ääres talvel midagi teha. Küll aga vajaks silda Hiiumaa-Saaremaa, et oleks ühendus praamidega kaheltpoolt kui tekib vajadus ja otseühendus saarte vahel , et Haapsallu sõiduks ei pea 100…km läbima ja vähendaks aega 5 tundi. Eriti kui rong Rohukülani käib, võimaldab olemasoleva kaubajaama arendada saartele veostena ja eripraami kasutada mõlema saare varustuseks. See vähendaks sõidukite hulka mitmetel maanteedel ja ohutust. Siin on tegelikkuses Maanteedeameti pidev sisemine vastasseis-sest kogu äri on sealt litsentseeritav ja juhitav- veokid, rehvid,eriveosed,kütus,bussiliinid, kuni varuosadeni ja maanteid on ju hea laiaks ajada – seda raha venimist ei suuda ja hooldust keegi mõõta – 1km maksab juba kõikuvalt 2 miljonist ….5 miljonin euroni….. Hooldus aga on asfaltteerimine siregtel teedel ju hea nö. meetreid otse mahapanna või kihutada sahaga niiet tuli lendab pimedas(vaadake) ning jälle miljonid …… Piagaldatakse mingit ohtlikku kiviparketti , mille teravikud lõhuvad rehve , nagu oleks tööõpetuse tunnis heegeldamist õppimas. Kohati tundub maanteedeametis ,et on tegemist soojaks ja laiaks istutud persetega , palgad on 3000
on vaja viia vaid toitu, sealt tagasi tuua pole midagi. Isegi kala enam mitte. ja loomulikult tahavad saarlased käia mandril palju rohkem kui mandrikad saartel. Kui võrokas või virukas käib suvel korra Hiiumaal või saaremaal, on talle küllalt, kuid saarlane ja hiidlane tilguvad mandrile sõita kümneid kordi aastas, mõned ka igas nädalas korra.
Samuti on mõttetu raudteelõik Keila-Rohuküla, see on jätkuvalt kahjumis. Kindlasti kistakse see 10 aasta pärast üles, sest ei jõuta enam peale maksta, ka pole sel mõtet. Täna on selle pikendamiskava ainult Karilaiu Jaanuse totakas pugemiskatse oma lollide ja ahnete valijate ees. Teises otsas aga on mõttetu eletriga varustada Tartu-Koidula lõiku ning Koidula-Valga lõik tuleks üldse üles võtta. Seal pole midagi vedada ja pole mõtet rahva raha tuulde pilduda.
Kahjuks meie klikil arunatukest napib ja sellepärast me samas vaesusklassis jätkusuutlikult tatsamegi.
Elektri alla tuleks panna lõigud Tallinn-Narva, kuid seal säilitada vankade rööpmevahe. Ka Tallinnast Tartusse oleks mõttekas elektriraudtee ehitada, kuid siis tuleks ehitada ka uus tee Tallinn-Paide-Kärkna-Tartu. Tapa-Kärkna lõik tuleb aga samuti üles võtta. Arutada tuleks aga lõigu Jõhvi-Mustvee-Kärkna mõttekuse üle.
Eesti sees pole meil vaja kiiret raudteeühendust, meil pole kuskile kiirustada. Ning bussidega võitluses jääb raudtee peale siis, kui ta ühendab vajalikke kohti, mitte ei järgi tsaariaegseid vajadusi.
to Saartele – hr.Karilaiu toetus Rohukülani raudtee – see avab uuesti Haapsalu piirkonna arengu, vähendab maantee koormust ,lisaks soodustab Vormsi ja Hiiumaa arengut. Samuti on Haapsalu-Ristilt ka Nõva suunale areng positiivne sellise transpordi olemasolul.