Erakond algab tegusatest piirkondadest

Koos saabuva sügisega algab valdavas osas Keskerakonna piirkondadest aastakonverentside aeg, mil tehakse kokkuvõtteid senitehtust ning valitakse uued juhatused.

Arvestades Keskerakonna praegust juhtivat asendit poliitilisel maastikul ning lähenevaid kohalike omavalitsuste valimisi, tuleb piirkondade võimekusele pöörata senisest hoopis suuremat tähelepanu, sest just piirkonnad vahendavad dialoogi erakonna juhttuumiku ja lihtliikmete vahel ning arendavad suhtlust kohaliku kogukonnaga. Kahjuks on piirkondade võimalusi kasutatud sageli lubamatult tagasihoidlikult. Meie huvides on seniseid praktikaid muuta ning elavdada piirkondade tegevust, kaasates uusi aktiivseid inimesi ning algatades kogukondi haaravat dialoogi.

Pika pingi lühike ots

Ajakirjandus hindab poliitiliste erakondade teovõimet tegusate mängijate pingi pikkuse järgi. Keskerakonnas pole seni mängijate vähesuse üle kurdetud, ent tõele näkku vaadates tuleb tunnistada, et pingilt kaasatakse tihti vaid tuntud tegijaid, usaldamata teotahtest pakatavaid uustulnukaid. Nii juhtubki, et Riigikogus või kohalikus omavalitsuses tööga rakkes erakonna võtmetegijad juhivad samal ajal ka piirkondi ning istuvad lisaks veel arvukates nõukogudes ning suunavad mitmesuguste ühenduste tööd. Puhkehetkedeta rabeldes võib ka kõige võimekam inimene lõpuks väsida ning lihtsalt jänni jääda. Valides piirkonna juhatusi, tuleks sellele mõelda ning anda võimalus uutele tegijatele. Ei maksa karta teotahteliste erakondlaste julgemat rakendamist. Kust siis õhinapõhised tegutsejad oma tuleristsed saavad, kui mitte praktilises töös?

Keskerakonna huvides on kasutada eelarvamustevabalt kogu meie pika mängijatepingi valikuid, jättes kõrvale isiklikud sümpaatiad ja antipaatiad.

Võitleja võidab

Viimasel ajal on erakonnas maad võtmas arvamus, et järgmistel kohalike omavalitsuste valimistel ei suudeta mitmes võtmetähtsusega omavalitsuses, eeskätt Tallinnas, sarnaselt varasemaga enamust saavutada. Selliste minnalaskmismeeleoludega ei saa leppida, sest võitluseta alla andes mängime end ette kaotajaiks.

Keskerakonnast on saanud ühiskonda ühendav jõud, mis kuulab ära erinevate osapoolte arvamuse ning selekteerib sealt välja tuumakamad mõtted. Ekslikult võib tunduda, nagu kaldutaks seejuures kõrvale erakonna  peajoonest. See tingib ka ajutise rahulolematuse meie käremeelsemate toetajate hulgas, kes pigem näeksid jäiga joone jätkumist.

Meil tuleb valimisteni jäänud ajaga need inimesed tagasi enda poole võita. Võimaluse selleks annab piirkondade järjekindel töö nii erakonna liikmete kui ka poolehoidjatega. Inimestele tuleb anda võimalus koos käia, elu ja poliitika üle arutleda. Piirkondade ülesanne on suhelda kogukonnas tegutsevate huvigruppide ja mitteformaalsete liikumistega, kuulata ära inimeste mured ja vajadusel nõu anda. Kohtumiste, kohvikklubide ja väljasõitude korraldamine ning piirkonna juhtide pidev suhtlus kohalike inimestega pole ajaraisk, vaid ühisosa otsimine, mida tuleb päev päeva kõrval teha. Ärgem unustagem, et erakonna olulisust ei määra mitte registreeritud liikmete arv, vaid nende vahetu osalemine erakonna elus.

Oleks kahetsusväärne, kui laseme aktiivsetel erakondlastel pettuda, leidmata neile rakendust. Meie juhtfiguuridel tuleb rohkem mõelda, kuidas ülesandeid delegeerida, mil viisil toetada omaalgatust, kuidas anda igale erakondlasele võimalus mõnd ülesannet täita. Nii tehakse Exceli tabeli täitmisest sootuks praktilisemat poliitikat.

Kui tahame jätkata Eestit ühendava poliitilise jõuna, tuleb käituda tõelise 21. sajandi erakonnana, kus piirkondadel on lai otsustusõigus ning mõju erakonna poliitilisele agendale ning igal lihtliikmel võimalus erakonna tegemistes kaasa lüüa. Näidakem, et Keskerakond pole eliidipartei, vaid endiselt iga inimest oluliseks pidav rahvaliikumine.

Vsevolod Jürgenson

2 kommentaari
  1. Seeva 5 aastat ago
    Reply

    eksib. Iga bande saab alguse suurest juhist ja tema mõttest, kuidas rahvast edukamalt röövida. Kohalikud rakukesed on vaid toetuspunktid, mis aitavad ka seal rahvalt verd imeda.
    Meie suurim viga ongi see, et rahva petmine on organiseeritud ning seadustatud riiklikult. Inimene jääb siis alati alamaks mutsikeseks ja peab vaid kliki lollustele ja kuritegudele alluma. Mida on meie ja teiste bandevõimulik riigikorraldus ehedalt tõestanudki.

  2. mida teab taksojuht? 5 aastat ago
    Reply

    Autor on taksomees. Tema aadress on vale. Jutt on ilmselt kellegi teise kirjutatud.
    Niimoodi siis uuenevas ajalehes, MR Corb?
    Vot tak, tovarištši!

Kommenteeri

Sinu meiliaadressi ei avaldata.