TALLINN, 5. september, BNS – Peaminister Jüri Ratase sõnul võiks riik soetada ka viienda parvlaeva, mis hakkaks sõitma Virtsu–Kuivastu liinil.
“Riik võiks ühe laeva – viienda laeva – soetada juurde, see peaks olema Virtsu-Kuivastu vahel. Seda rentida igal aastal, mida me oleme teinud, läheb väga kalliks ja see ei tasu ei pikemas ega lühemas perspektiivis end ära,” ütles peaminister neljapäevasel pressikonverentsil.
Peaminister rääkis, et uue laeva soetamise küsimus tuleb septembris riigieelarve arutelu käigus lauale.
Samuti ütles Ratas, et Virtsu–Kuivastu arutelu juures ei tohi ära unustada Rohuküla–Heltermaa liini. Kolmanda parvlaeva lisamist sellele liinile peaminister siiski esmatähtsaks ei pea. “Tuleb vaadata üle eeskätt talvine graafik, et seal oleks reise rohkem, mida ma olen samuti palunud TS Laevadel hinnata juba selle aasta sügisel,” märkis Ratas.
pole vist kursis, kus me asume. Rohkem sõidetakse ikka suvel, siis on vaja küll lisalaevu, kuid 1 juraka asemel 2…3 pisemat. Neid saaks uunata vastavalt vajadusele/nõudmisele kõrvalliinile. Võtke eeskuju lääneriikidest, kus on sobivad parvekad olemas ning jää puudumise tõttu sõidavad terve aasta läbi.
Talvel aga need kergparvlaevad jääs sõita ei suuda, siis oleks vaja 4 laeva nagu praegu ongi. Kuid siis pole ka laevu nii palju vaja, kuid lollusepühad välja arvata. Ja kestaks see kergparvekate puhkus 2…4 kuud, see kuluks remondile.
Üldse oleks vaja piirata eraautode vedu parvlaevadel. Seda saaks kergesti teha õigete hindade kehtestamisega. See paneks paljud lõbukad mõtlema ja raha lugema.
Veel oleks vaja paar kiirlaeva – tiiburit. Jäävabal ajal lendaks need ainult reisijaid vedades. Kahel kaldal oleks bussid valmis, inimesed saaks kiiresti ja valudeta kohale. On 21. sajand, oma piletid saab tellida nutikaga nagu naksti. Pole vaja siis asjata kuskile ootama tormata.
Kuid Jurka on tataka valitsusega neid asju ei taipa ja rahva raha raisatakse varasemast veelgi rohkem.
on hea mõte. Kuna ka inimesed muutuvad üha rikkamaks ja paljudel on juba 2 autot näo kohta, siis võikski olla nii, et üks auto oleks saarlasel kohapeal sõitmiseks, teine ootaks mandril sadamas. Sõidab saarekas/hiiukas Heltermaalt või Kuivastust tiiburiga üle, on kohe Rohukülas või Virtsus teine oma auto võtta. Või kasutab sobivat bussi. Ka Pranglilt Leppneeme jõudes valitakse buss linna. Samuti Pakritelt, Osmussaarelt, Aegnalt ja Naissaarelt tulles.
See sobiks küll neile, eks sõidavad üle väina väga sagedasti.
võib liigitada 2-ks: kuni 50GRT on jõeparvekad ja üle 50GRT mereparvekad. Jõeparvekatel on kapten ja madrus, kapten roolib, madrus jändab otstega. Mereparvekal on kapten, 2 madrust ja mehhaanik. Viimane n-ö igaks juhuks, ehkki juhib kapten ikkagi sillalt. Ka võib selle sild olla üle laeva, jõeparvekal tavaliselt ühes poordis.
Jõeparvekas võtab peale kümmekond kergsõidukit koos lastiga kuni 15t ja kuni 50 reisijat, mereparvekas vastavalt mõõtudele enam.
Muidugi on jõeparvekas Väinamerel mõjutatav lainetest, kuid ilma suudetakse ennustada piisavalt ette, et valida sobiv laevatüüp. Praegused türklaste ja poolakate parvekad on rohmakad ja suure süvisega, rääkimata suurest kütusekulust. Kõik see sunnibki valitsust neile virukate ja võrokate rahaga peale maksma, et saarikud saaks maakate ees veel lisaks eeliseid.
Praegusele kavale osta veel 5. kallis ja mõttetu laev pange aga tõke ette. Aitab lollustest!
kuuglisse kirjutada: norled.no ja valige ferje. Siis leiate andmed erinevate Norra parvekate kohta. On ka puhtalt elektriga käitatavaid parvekaid.