18. detsember 2019

Hariduse ja keele aasta 2019

Aasta lõpp on alati tähendusrikas ja tähtis. Selleks, et uus saaks alguse – nagu laulab kaunis eesti keeles Birgit Sarrap – on tarvis, et vana aasta kenasti kokku võtta. Mis on see peamine, mis jääb lõppevat aastat meenutama? Intervjuu Mailis Repsiga.

Andrei Korobeinik: Poliitika pakub võimalusi muuta maailma paremaks

Riigikogu Keskfraktsiooni liige Andrei Korobeinik räägib intervjuus Kesknädalale nii tegemistest Toompeal kui ka sellest, miks aju hakkab arvutile alla jääma. On ju Korobeinik lisaks IT-gurule ka tuntud male- ja mälumängumeister.

Marek Jürgenson: Teekaart tõhusama riigiaparaadini

Aasta hakkab lõppema ning kui mõelda tagasi kõnedele, mis teisel istungijärgul Riigikogu suures saalis peeti, siis kahtlemata läks mulle väga korda õiguskantsler Ülle Madise ettekanne tema eelmise tööaasta kohta. Tegemist oli argumenteeritud ja tasakaaluka ettekandega, mis oleks väärinud märksa laiemat kajastust, kui meedia sellele pühendas. Pean seda kõnet isegi eeskujuks, kuidas riigile olulisi teemasid ausalt, ilma solvamata või kellegi suunas näppu vibutamata käsitleda.

Maria Jufereva-Skuratovski: Eesti välispoliitika on täis väljakutseid

Riigikogu väliskomisjonis arutatakse Eesti välispoliitika arengukava 2030 üle, mis paneb paika meie järgmise kümne aasta prioriteedid selles valdkonnas. Olukorras, kus mõned Euroopa liidrid väljendavad vastuolulisi signaale, näiteks Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni väljaütlemine NATO kohta, tuleb tunnistada, et Eesti välispoliitika kujundamine muutub üha suuremaks väljakutseks.

Marika Tuus-Laul: Ravimiäri asemel aus proviisorapteek

Ettevõtlusvabadus pole ühiskonna ülim ja ainus väärtus, kui kaalul on inimese elu ja tervis. Seda tuletan meelde nendele poliitikutele, kes praegu suures tuhinas ravimiärimeeste huvisid silmas pidades tahavad mingil põhjusel kõik positiivse, mida apteegivaldkonnas oleme saavutanud, jälle tagasi pöörata.

Sunniviisil Tartust Kohtla-Järvele, et lõpuks saada linnapeaks

Ljudmila Jantšenko sai Kohtla-Järve linnapeaks septembris 2016, enne seda oli ta linnavalitsuse liige ja finantsjuht. Narvas sündinud, kuid Tartus üles kasvanud Ljudmila sattus Kohtla-Järvele vastu oma tahtmist, kui ta 1972. aastal pärast Tartu Ülikooli rahanduse ja krediidi eriala lõpetamist kaevuritelinna tööle suunati. Tartu ja Kohtla-Järve erinesid tollal ja erinevad ka praegu teineteisest nagu öö ja päev

Keskerakonna fraktsioon tutvus elujõulise Jõgevamaaga

Praeguse Riigikogu Keskerakonna fraktsioon tegi novembris esimese maakondliku visiidi Jõgevamaale. Kohtumistel Jõgeval ja Põltsamaal käsitleti mitmekülgselt nii sise-kui välispoliitikat. Parlamendi keskerakondlased külastasid Jõgeva, Põltsamaa ja Mustvee vallas omavalitsusi, sotsiaal- ja tervishoiuasutusi, koole ja ettevõtteid.

Kuritegevus jääb, hoolimata ametniku käsitlusest

Mõni aeg tagasi avaldas justiitsministeeriumi ametnik Jako Salla ajalehes Postimees artikli „Kuritegevuse marginaliseerumine“, kus tema andmetel kuritegevus Eestis aina väheneb ja nendes arvandmetes me ei tohiks kahelda, sest need pärinevad ministeeriumist. Keda  siis veel uskuda? Kui näiteks 2003. aastal pandi toime 57 417 kuritegu, siis 2018. aastal vaid 27 125 kuritegu.

Enn Eesmaa: Pariisis napib helkureid

Prantsusmaa peamisi eesmärke on Euroliidu strateegilise autonoomia suurendamine, Eestile on esmatähtsad trans-atlantiliste sidemete hoidmine ja tugevdamine. Ometi oleme ka kaitse- ja turvalisusküsimustes liitlased.

Rahvarinne 30 aastat tagasi – detsember 1989

1989. aasta poliitiline areng tõi esile erimeeldused Rahvarinde ja EKP vahel. Seda ilmestasid iseseisvust toetava suuna tugevnemine, EKP võimupositsioonide nõrgenemine ning impeeriumimeelsete jõudude tegevuse suurenev aktiviseerumine. Kohalik kompartei pidi samuti hakkama kujundama selgemat seisukohta Eesti riikluse staatuse küsimuses. Parteis ilmnesid aga sisemised vastuolud reformimeelse juhtkonna ja Moskva-meelsete aparaaditöötajate ning lihtliikmete vahel.

Need ja paljud teised huvitavad artiklid ilmuvad 17. detsembri Kesknädala paberlehel. Veebilehel www.kesknadal.ee avaldatakse need artiklid täismahus ja kommenteerimisvõimalusega,  olulisi uudiseid aga kajastame veebilehel igapäevaselt. Ärge jätke ka tähelepanuta Kesknädala paberlehel tasuta koju tellimise võimalust!